keskelt, nii et raku pooldumiskoht jääks kromosoomist L/2 kaugusele. Põhimõtteliselt võivad rakud jaguneda ka poolustelt ning moodustada DNA-ta minirakke. MinC ja MinD on raku jagunemise inhibiitorid, mis blokeerivad septumi moodustumise kõigis potentsiaalsetes raku jagunemise kohtades. MinE tagab selle, et septumi jagunemine oleks inhibeeritud ainult raku poolustelt. Ta lokaliseerub eelistatult raku keskel olevasse regiooni. Sinna koguneb ka FtsZ, raku jagunemise initsiaatorvalk, kuigi MinE ja FtsZ omavahel otseselt ei interakteeru. MinE N- terminaalne domään kõrvaldab MinC-MinD inhibeeriva toime, C terminaalne domään eristab jagunemise koha raku keskel potentsiaalsetest saitidest poolustel. Et selektiivsus säiluks, peab MinE kontsentratsioon rakus olema limiteeriv (200 molekuli raku kohta). Kui MinE kontsentratsiooni tõsta, tekivad minirakud. 31. Erinevad DNA reparatsiooni strateegiad bakterirakus. DNA reparatsioonistrateegiad üldiselt
pooldumiskoht jääks kromosoomist L/2 kaugusele. Põhimõtteliselt võivad rakud jaguneda ka poolustelt ning moodustada DNA-ta minirakke. MinC ja MinD on raku jagunemise inhibiitorid, mis blokeerivad septumi moodustumise kõigis potentsiaalsetes raku jagunemise kohtades. MinE tagab selle, et septumi jagunemine oleks inhibeeritud ainult raku poolustelt. Ta lokaliseerub eelistatult raku keskel olevasse regiooni. Sinna koguneb ka FtsZ, raku jagunemise initsiaatorvalk, kuigi MinE ja FtsZ omavahel otseselt ei interakteeru. MinE N-terminaalne domään kõrvaldab MinC-MinD inhibeeriva toime, C terminaalne domään eristab jagunemise koha raku keskel potentsiaalsetest saitidest poolustel. Et selektiivsus säiluks, peab MinE kontsentratsioon rakus olema limiteeriv (200 molekuli raku kohta). Kui MinE kontsentratsiooni tõsta, tekivad minirakud. Minirakkude moodustumine toimub ka Par- mutantides, kus tütarkromosoomide lahknemine on häiritud.
~ 9) replikatsiooni alguspunkt – replikatsiooni ORI (origin of replication) – koosneb bakteri puhul kahte tüüpi kordusjärjestustest. Replikatsioon algab korraga kahest otsast. Kui E. colil on 1 ORI, siis S. cerevisiae-l on sadu. ORI-l on kindlad kordusjärjestused, mis on märklauaks valkudele. Valgud tunnevad ära ja seonduvad sellega. 10) intronid – kordusjärjestused 11) DNA replikatsiooni silm – selle tekitab initsiaatorvalk. 12) DNA helikaas – lagundavad ahelaid, kasutavad ATP-d ahelate lahutamiseks. 13) DnaA-ATP – indutseerib DNA struktuuri muutust, seondub 9-aluspaariliste kordustega. 14) DnaB ja DnaC – valgukompleksid, mis seonduvad üksikahelaliste piirkondadega. Moodustavad ringstruktuure ja ring sulgub ümber DNA, liiguvad 3’ → 5’ suunas. 15) BCDA kompleks – asetab β-subühiku rõngad kaksikheeliksile peale (pea-saba kombinatsioon).
annaabi.ee 
