TRANSLATSIOON RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel Translatsiooniks vajalik · ribosoomid toimub valgu biosüntees · mRNA, tRNA rRNA on juba ribosoomis olemas · aminohapped · energia (ATP, GTP) · ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, seostumiseks tRNAga ja peptiidahelda sünteesiks TRANSLATSIOON · mRNA ühineb ribosoomiga · mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga AUG seondub esimene tRNA molekul (antikoodon UAC, nim. initsiaatortRNA) · ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe · ribosoomis kahe kõrvuti oleva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide abil peptiidside · dipeptiid vabaneb initsiaatortRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge · tRNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele tRNAle
ribosoome hoiab koos mRNA-molekul. Valgumolekuli «ehituskivid» aminohapped transporditakse polüsoomile tRNA molekulide abil. mRNA molekuliga seostub esimene tRNA molekul, mida nimetatakse initsiaatortRNA-ks. Selleks peab initsiaatortRNA komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodoniga AUG (metioniin). tRNA molekuli kolme järjestikulist nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga, nimetatakse antikoodoniks. Seega on initsiaatortRNA koodoniks UAC. Initsiaatorkoodon määrab ära, milline on mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvus järgnevatesse koodonitesse.Valgusünteesi järgmine etapp seisneb aminohapete asetamises õigesse järjestusse vastavalt mRNA-ga etteantud geneetilise informatsiooni dekodeerimisele. Seejuures osalevad fermendid, mis aktiveerivad aminohappeid ja kindlustavad peptiidsideme tekke aminohapete vahele. Seda etappi valgusünteesil nimetatakse translatsiooniks. Sisuliselt on see geneetilise
komplementaarse RNA ahela. Valgusünteesi regulatsioon toimub juba transkriptsioonitasandil – nt repressor seondub promootorile (RNA polümeraas ei saa kinnituda). Aktivaatorid hoopis soodustavad RNA polümeraasi seondumist promootorile.RNA süntees toimub 5’-3’ suunas. 10. Valgusüntees Toimub tsütoplasmas ribosoomides. Vaja ribosoomi, AH, tRNA-sid, makroergilisi nukleotiide (ATP, GTP). 1. mRNA seondub ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seondub tRNA molekul (initsiaatortRNA), millega on ühendatud esimene AH (Met). tRNA seondub tsütoplasmas kindla AH-ga (vaja ATP-d). tRNA seondub mRNA-ga komplementaarsusprintsiibi alusel (antikoodon, mis on komplementaarne koodoniga). Siseneb ribosoomi ja mRNA-le seondub järgmine tRNA, kui antikoodon on komplementaarne koodoniga. 2. Nüüd sünteesitakse AH vahele peptiidside. Dipeptiid vabaneb initsiaator tRNA-st ja jääb viimati seondunud tRNA molekuli külge. Initsiaator-tRNA kaotas oma AH ja lahkub
eIF4 – seostub mRNA-ga, aga eIF-1, eIF-3, eIF-5 → seostuvad ribosoomidega. Koos mRNA-ga moodustub kokku 47S initsiatsioonikompleks (mRNA + valgud). RNA kaksikahelalised struktuurid lagundab lahti helikaas (ATP-st sõltuv). Suunab kompleksi liikumist mööda RNA-d, 5’ ots on suure kompleksi küljes kinni. Initsiaatorkoodon on AUG, selles kompleksis on initsiaator-tRNA-l antikoodon. Kogu aeg hüdrolüüsitakse ATP-d. Kui see initsiaatorkoodon üles leiti, initsiaatortRNA paardub, tekib kodoon-antikoodon interaktsioon, skaneerimine lõpe, tekib 80S kompleks. Iga AUG koodon peab olema õiges kontekstis – nt. enne AUG-d ja pärast AUG-d (positsioonid -1 ja +4) peavad olema puriinid, esimene A ja viimane G. Valgusünteesi elongatsioon - toimub ribosoomis peptiidahela pikendamine vastavalt mRNA programmile kuni ribosoomi dekodeerivasse tsentrisse jõuab üks kolmest stoppkoodonist
annaabi.ee 
