Münchenit 1,2 miljoni elanikuga. Suurlinnade hulka kuuluvad ka Kölni ja Dresten. Saksamaal kokku elab aga umbes 82,5 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult Venemaa järel teine ning suurim riik Euroopa Liidus. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal elaniketihedus on 227 ininimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigi siseselt. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud. Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast.
kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. Rahvastik Saksamaal kokku elab aga umbes 82 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult Venemaa järel teine Euroopas ning suurim riik Euroopa Liidus. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal elaniketihedus on 227 ininimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigi siseselt. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud. Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast.
Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Rahvastik numbrites ja paiknemine Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 millionini. Saksamaal elaniketihedus on 227 ininimest ruutkilomeetrikohta, kuid see varieerub riigi siseselt. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähehenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused
piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola pindala on 322 577 km², maismaa pindala on 311 904 km² koos siseveekogudega, mis teeb temast pindalalt 7. riigi Euroopas. Poola jaotub 16 vojevoodkonnaks. (Estonian Embassy in Poland 2011) Poola riigi rahvaarv on 38,6 miljonit, mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on 31 miljonit. Rahvaarvult on Poola Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus on 122,9 ininimest ruutkilomeetri kohta ja 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 miljonit poolakat elab väljaspool Poolat. Kõige suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 miljonit), Sõltumatute Riikide Ühenduses (2,5 miljonit), Prantsusmaal (1 miljon) ja Saksamaal (0,8 miljonit). Poola meeste keskmine eluiga on 71 aastat ja naiste 79,7 aastat. Poolas rahvastikust 96,7% on poolakad ja 3,3% sakslased, valgevenelased, ukrainlased ning rumeenlased. Enamus etnilisi gruppe on tugevalt poolastunud. (Ibid.).
annaabi.ee 
