· Tuleohutuse tagamine · Evakuatsiooniteede tagamine · Hoonesiseste infrastruktuuride kontroll ja hooldus · Valve- ja alarmsüsteemide olemasolu · Nõuetekohane hoiustamine Ohuplaan · Ohuplaan on dokument, mis määrab õnnetustele reageerimise protseduurid ja kahjustuste likvideerimise meetodid ning koostatakse ohuplaneeringu tulemusena. Eristatakse: · Stiihilised ohud - tulenevad loodusmõjudest või inimvigadest (kahjutuli, veekahjustus, äike, infrastr.rikked, varingud, keem.ained jms) · Ründed lähtuvad inimtegevusest (sõda, rahutused, terroriaktid, vargused, vandalism) Ohuplaan Ohuplaan peab sisaldama: · Võimalike katastroofide ja avariide kirjelduse lähtuvalt paikkonnast ja hoone seisundist · Tegutsemis- ja teadustamiskavad · Kogude päästmise, kahjustuste likvideerimise ja järelmõjude peatamise järjekorra · Katastroofide ja avariide tõkestusmeetmed
1.0M ja 1.5M 15. Koostasin graafik nr.1 telgedega: y-telg on sõltuv muutuja ja x-telg on sõltumatu muutuja Graafik: Graafik nr.1(Reaktsiooniks kulunud aeg) 16. Analüüsisin laboratoorse töö tulemusi lähtuvalt katse eesmärgist, hüpoteesist, muutujatest ja veast (minimaalselt pool lehekülge, igas mõttes sisalduv peamine sõna peab olema Boldis) 17. Kirjutasin hinnangu tehtud tööle lähtudes katses ette tulnud inimvigadest ja meetodis vigadest. Leidsin minimaalselt 2 mõtet mõlemasse (inimviga ja meetodi ebatäpsus jne) kategooriasse. Kontrollitavad muutujad: ° Vesinikkloriidhappe lahuse temperatuur t=20 °C, kontrollitud termomeetriga täpsusega ±0.05°C ° Vesinikkloriidhappe 0.5M, 1.0M ja 1.5M lahuse ruumala V=X.00 cm3 iga alamkaste jaoks (võetakse väikeses ülehulgas, et tagada kriidi ära reageerimine), mida lisatakse igale kriidikogusele
Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. Raskete tagajärgedega stiihlised ohud on juhtimis- ja otsustavusvead infosüsteemi elutsükli kõigis järkudes(mida varasemates, seda kaalukamad!). Praktika (tegelike kahjude statistika) näitab, et stiihilised ohud tekivad infovaradele tunduvalt suuremaid kahjusid kui teadlikud sissetungid(ründed). · Äike · Kahjutuli · Vesi
· Negatiivne külg seisneb selles, et organisatsioon võib oma töötajatele survet avaldada, et töö saaks tehtud teatud ajaga ja kindla eelarvega. · Mõnikord võivad töötajad tunda, et nende suutlikuse tõttu ei saa töö õigeks ajaks valmis ning selle tulemusena kannatab töö kvaliteet. · Need organisatsiooni stressorid võivad viia probleemide tekkimiseni: halvad koostöö suhted, kõrge personali voolavus, kasvanud töölt puudumine, inimvigadest tingitud juhtumid ja õnnetused. · Õiglane kultuur usalduslik atmosfäär, mis julgustab inimesi turvalisusega seotud info eest hoolitsema aga kus nad mõistavad ka seda, kust jookseb piir aktsepteeritava ja mitte aktsepteeritava käitumise vahel. · Paindlik kultuur. · Tööjõu ja esmataseme järelvaatajate oskuste, kogemuste ja võimete respekteerimine. · Investeerimine väljaõppele. · Õppimise kultuur tahe ja kompetents teha
valamualustesse, küttekehade ligidusse, kappidesse. Putukad on väga head ronijad: püünised tuleb asetada ka kappide ülemistele riiulitele ja ripplagede peale. 17) võimalikud ohud kogudele Ohtusid klassifikatseeritakse väga erinevalt. Põhjuste järgi võib neid klassifitseerida looduslikeks ja inimtekkelisteks. Ohuallikate olemuse järgi eristatakse stiihilisi ohtusid, mis tulenevad mingist looduslikust jüust /inimvigadest ja ründeid. Riskiallikad jagatakse 4 gruppi: 1. Ohud väljaspoolt hoonet Ohtu teabeasutustele suurendab nende paiknemine riskiallikate läheduses, milleks võivad olla: tööstushooned, militaarobjektid, teed kus toimub ohtlike ainete vedu, lennuvälja õhukoridorid. Väljastpootl lähtuvate keskkonnaohtude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: millises piirkonnas teabeasutus asub; kas läheduses on suuri tööstusettevõtteid/ transpordiliie, veekogusid, hoone
annaabi.ee 
