.. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade Kommunistliku Partei Manifestist lehekülgedelt 43-70. Tuues täpsemalt vastuseid küsimusele, kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik? Konkreetsem soov on tuua erinevaid näiteid tekstist, mis kõneleksid eelkõige sellest kui inimvaenulik on kapitalism, kuid samas ka sellest, et mida me teeksime ilma kapitalismita või täpsemalt, kuidas see meie ühiskonda positiivsemas aspektis kõnetab. Kapitalism kui inimvaenulikkuse sünonüüm. Juba varajasest ajaloost on leidunud persoone, kes leiavad peaaegu ühtselt, et kapitalism on olnud ja on ka tulevikus inimressurssi orjastav ühiskondlik-majaduslik süsteem. Kapitalism põhineb seadusel: kas sina või mina, mitte iialgi sina ja mina üheskoos, on öelnud saksa riigiteadlane Karl Liebknecht. Kes oma öelduga toetab Karl Marxi teooriat: proletaarlased on kodanlaste, ehk kapitalistide „tänapäevased orjad.“
Ebapiisav ja tasakaalustamata toiduainete, eriti kalorite ja valkudega varustatus kujutab endast toitluskriisi olulisemat osa ehk alatoitumust . Kuna toitu, millest inimene kaloreid ja valke saab, on maailmas piisavalt, kui arvestada seda keskmiselt ühe inimese kohta, tuleneb toitluskriis selle ebaühtlasest jagunemisest, milleni viivad poliitilised ja sotsiaalsed probleemid erinevate regioonide ja riikide vahel aga ka omakorda nende piires, kuna valitseva kaubandussüsteemi inimvaenulikkuse tõttu ei saa nälgivad piirkonnad tihti mujalt süüa osta . Arengumaades sureb aastas alatoitumuse tagajärjel 18 miljonit inimest, kuigi maailma viljatoodang, mis praeguse seisuga on 0,9 kilogrammi päevas inimese kohta, lubaks teoreetiliselt ära toita veel ühe Maa-täie inimesi . Äärmise, epideemia mõõtmed võtnud nälja puhangud, mille põhjuseks on enamasti kas ikaldused, loodusõnnetused või sõjad, pälvivad meedia vahendusel maailma
orkestri nähtamatuks muutmist. "Aida" lihtne, selge ja teravate konfliktidega süzee on Verdi parimate ooperitega lähedaselt seotud. Armastuskolmnurgaga piirdumata tõuseb helitöö keskseks ideeks vabadusaate ja õnneigatsuste, vägivalla ja rõhumise saatuslik kokkupõrkamine. Aida, Radamese ja etiooplaste, osalt ka oma tundeis lõhestatud Amnerise kannatuste kõrvale seab Verdi "Don Carlose" inkvisiitorlikkusega muusikalises suguluses olevate preestrite inimvaenulikkuse. Stiliseerimisest ja arhaiseerimisest kauged ooperikangelased jäävad kaasaegselt tegutsevaiks ja tundvaiks inimesteks. Ehkki "Aida" dramaturgilises ülesehituses esineb mitmeid "suure ooperi" eripärasusi, pole see enam tinglik lavateos, vaid tegevustikult nõtke ja tõepärane muusikaline draama. Haarab "Aida" psühholoogiline usutavus, kangelaste sisemaailma filigraanne väljatöötamine ja teksti plastilisus. Köidab isoleeritud numbrite asendumine dramaatiliste stseenidega. Ja nii