vastu, hoiavad abistajal käest kinni või kasutavad jalutuskeppi, et oma toetusalust suurendada. Tõhus liikumine vajab rohkemat, kui lihtteadmisi organismi mehhaanikast. 3.1.5. Ergonoomika ja lihas- luukondlikud süsteemid Bioloogiliselt põhjendatud liikumise ja tegutsemise tõlgendus on piiratud lihaste mahu ja kokkutõmbejõuga. Ergonoomika käsitleb vastavuse loomist inimese ja tema tegevuse, ümbritseva keskkonna ja kasutada olevate seadmete vahel. See on segu inimteadusest ja füüsikast ning seda võib rakendada igasugusele inimtegevusele, kuid eriti oluline on ta töömaailmas. Seal käsitleb ta seda, kuidas esemed, töö ja keskkond on kokku sobitatud inimeste suuruse, tugevuse, võimete ja teiste inimlike omadustega. 3.1.6. Ohud lihasluukondlikule tervislikkusele Terve indiviidi võimet ilmutada füüsilist aktiivsust ilma abivahendeid kasutamata peetakse sageli iseenesest mõistetavaks kuni mingid asjaolud lihasluukondliku süsteemi teatud osa ja
Ei taheta jätta teadus- likke tõendeid. Nende nähtuste loomuseks peabki jääma usk mitte teaduslik fakt. Selles ongi kogu asja mõte. Paranähtused ei ole nagu loodusnähtused ja seega nende teaduslik uurimine eeldab teist- sugust lähenemist kui loodusteaduste puhul. Teaduse primitiivseks meetodiks jääbki enamasti see, et ,,usun seda, mida ma oma silmaga näen". Kuna paranormaalsed nähtused on maavälise päritolu- ga, siis maaväline mõistus ise soovibki jääda inimteadusest väljapoole jääda usulisele tasemele, mitte sattuda teaduslikuks kättesaadavaks. Loodusnähtused seda aga teha ei suuda neil ei ole mõistust. Akadeemilises võtmes põhineb teadus empiirilistel faktidel. Need faktid saadakse vaatluste või eksperimendi käigus. See aga tähendab seda, et teadus aktsepteerib ainult seda, mida on võimalik vahetult kogeda. Teadus ei põhine inimeste isiklikul arvamusel, eelistustel ega spekulatiivsetel väidetel
Ei taheta jätta teadus- likke tõendeid. Nende nähtuste loomuseks peabki jääma usk mitte teaduslik fakt. Selles ongi kogu asja mõte. Paranähtused ei ole nagu loodusnähtused ja seega nende teaduslik uurimine eeldab teist- sugust lähenemist kui loodusteaduste puhul. Teaduse primitiivseks meetodiks jääbki enamasti see, et ,,usun seda, mida ma oma silmaga näen". Kuna paranormaalsed nähtused on maavälise päritolu- ga, siis maaväline mõistus ise soovibki jääda inimteadusest väljapoole jääda usulisele tasemele, mitte sattuda teaduslikuks kättesaadavaks. Loodusnähtused seda aga teha ei suuda neil ei ole mõistust. Akadeemilises võtmes põhineb teadus empiirilistel faktidel. Need faktid saadakse vaatluste või eksperimendi käigus. See aga tähendab seda, et teadus aktsepteerib ainult seda, mida on võimalik vahetult kogeda. Teadus ei põhine inimeste isiklikul arvamusel, eelistustel ega spekulatiivsetel väidetel
annaabi.ee 
