Koostöö ja kollektiivse teadmuse loomine ning ressursside ühiskasutus on ebapiisavad. Tagasihoidlik on ka ettevõtete valmidus partnerluseks riigiga, keda tajutakse suhteliselt abstraktse ja eemalseisva nähtusena. Analüüsitulemusi kokku võttes võib öelda, et Eesti konkurentsivõime kindlustamiseks ja tõstmiseks on tulevikus vaja teha väga suuri jõupingutusi, et muuta meie majandust ka tegelikult teadmispõhiseks ning toota kaupu ja teenuseid, milles sisaldub hoopis enam inimtarkust kui seni. Kuidas tõsta tootlikkust Eestis valitseb arusaam, et välisinvestorid aitavad meil automaatselt sisse seada kõrgtehnoloogilist ja teadmispõhist majandust. Kuid see eeldab, et nii välisfirmade siinsete allüksuste juhid kui ka teised valdkonnas tegutsevad firmad on võimelised välisinvestorite teadmisi ära kasutama. Kui meie pool on nii tehnoloogilises kui ka juhtimislikus mõttes nõrk,
Viimasel puhul esitati ajaloolisi teoseid ja ülevaateid esivanemate tegudest. Meeleldi kuulas ta ka püha Augustinuse töid, eriti tema kirja ,,De civitate Dei", ,,Jumalariigist". Jumalariigile on vastandatud maailmariik. Need kaks riiki on Augustinuse järgi sünnitanud kaks erinevat armastust: maailmariik kuni enesepõlguseni küündiva jumalaarmastuse.. Üks otsib kuulsust inimeste juures, teise jaoks on tema suurim kuulsus Jumalas, inimese süüme tunnistajas. Jumalariigis ei ole teist inimtarkust peale vagaduse, mis annab õigel viisil au tõelisele Jumalale ja loodab vastutasuna osaduses mitte ainult pühade meeste, vaid ka inglitega, et ,,Jumal on kõik kõiges"." Augustinuse jumalariigi-idee ajendiks oli Rooma langemine ja vallutamine 410. aasta 24. augustil gootide poolt Alarichi juhtimisel. 9 Meenutagem, et Karli nimetati tema õukonnaakadeemias Taavetiks. Siin tuleb ilmsiks Karli ja ta
Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses. Maises riigis rõõmustuvad inimesed enda tugevuses, jumalariigis Jumala tugevuses. Maises linnas elavad inimesed inimese kombel, otsivad oma ihu ja hinge kasu, kiitlevad oma tarkuses ja on uhked, nad kummardavad loodut enam kui loojat. Jumalariigis aga pole inimtarkust, on vaid jumalakartus, tõelise Jumala teenimine ning Jumal on kõik kõiges. Nii jaguneb inimkond kahte ossa üks osa elab inimese kohaselt, teine vastavalt Jumalale, üks on ette määratud kannatama igavest karistust kuradi juures, teine valitsema igavesti koos Jumalaga. Selline jaotus sai alguse juba Kainist (temast algas maine riik) ja Abelist (Jumalariik) ning sealt alates on läbi ajaloo toimunud kahe poole vastasseis. Kain ehitas linna (1Mo 4:17), Aabel ei
maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses. Maises riigis rõõmustuvad inimesed enda tugevuses, jumalariigis Jumala tugevuses. Maises linnas elavad inimesed inimese kombel, otsivad oma ihu ja hinge kasu, kiitlevad oma tarkuses ja on uhked, nad kummardavad loodut enam kui loojat. Jumalariigis aga pole inimtarkust, on vaid jumalakartus, tõelise Jumala teenimine ning Jumal on kõik kõiges. Nii jaguneb inimkond kahte ossa üks osa elab inimese kohaselt, teine vastavalt Jumalale, üks on ette määratud kannatama igavest karistust kuradi juures, teine valitsema igavesti koos Jumalaga. Selline jaotus sai alguse juba Kainist (temast algas maine riik) ja Abelist (Jumalariik) ning sealt alates on läbi ajaloo toimunud kahe poole vastasseis. Kain ehitas linna (1Mo 4:17), Aabel ei
annaabi.ee 
