Sissejuhatus 27. jaanuaril tähistatakse enamikes Euroopa riikides holokausti ohvrite mälestamispäeva. Samas ei tea paljud inimesed, mida holokaust tegelikult tähendab. Miks peab seda päeva tähistama? Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, genotsiidist? Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed. Holokaust on
1. Mis on inimsusevastased kuriteod? Inimsusevastased kuriteod on tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjamine, küüditamine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusevastane tegu. 2. Mis on inimsusevastaste kuritegude sooritamise motiivid või eesmärgid? Elanikkonna allutamine või vastupanu murdmine. 3. Mis on sõjakuriteod? Sõja seaduste ja tavade raske rikkumine. Sõjakuriteod on üks osa inimsusevastastest kuritegudest. 4. Mis on sõjakuritegude sooritamise põhjusteks? Elanikkonna allutamine või vastupanu murdmine. 5. Mis on sõjakuridegude sooritamise kaks tasandit? Otsene ja poliitiline. 6. Kes panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid? Pigem riigijuhid, hõimupealikud ning sõjaväelased. 7. Mis on genotsiid? Mis on selle eesmärk? Inimsusvastaste kuritegude kõige jõhkram vorm. Genotsiid on tegu, mille
Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed. Holokausti algusaastad ja kristallöö 1930 aastal oli ca 1% saksa elanikkonnast juudid. Natside propaganda näitas jute
aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. Hrustsovi aeg 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressil pidas NLKP KK peasekretär Nikita Hrustsov ettekande riigi olukorrast, milles avalikustas osa Jossif Stalini juhtimisel kommunistliku partei poolt toime pandud inimsusevastastest kuritegudest ja mõistis need kuriteod hukka, kuid süüdistas kõigis kuritegudes ainuisikuliselt Stalinit. Breznevi aeg 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu
objekti tabati täpselt sinna, kuhu ka sihiti," kirjutab Jõgeva ja Tartumaal riigikogusse pürginud rassistlike skinheadide ühe liidrina tuntud Koorep küberruumis, kirjutab SL Õhtuleht. Mõisted ja olemus (järg 3) Genotsiid (kr. genos sugu + ld. Caedere tapma) on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. Genotsiidi eesmärk (kavatsetus) eristabki genotsiidi teistest inimsusevastastest kuritegudest. Genotsiid võib toimuda vastava ühenduse liikmete tapmisena, kehavigastuste või vaimsete häirete tekitamisena, ebasobivate elutingimuste pealesurumisena, sündimuse takistamisena, küüditamisena või muul kujul. Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Teema 9 Inimõiguste kaitse rahvusvahelised süsteemid Inimõiguste kaitse rahvusvahelised süsteemid liigitatakse alljärgnevalt: 1) Globaalsed ehk ülemaailmsed (nt ÜRO)
annaabi.ee 
