Kuna ühelgi inimesel ei ole teise endasarnase üleloomulikku võimu ja kuna jõud ei loo mingit õigust, siis jääb üle vaid järeldada, et kogu seaduslik võim inimeste seas tugineb kokkulepetele. Inimene kes hakkab teise orjaks, ei anna, vaid müüb end- vähemalt oma ülalpidamise eest. Võib julgelt väita, et rahus elatakse vaid vangikongides, kus ei pea kellegi ori olema ja saad ka katust pea alla ja kõht on täis mitte midagi müües. See kes loobub vabadusest , ütleb lahti oma inimsusest, inimõigustest, isegi kohustustest. Kuna inimesed ei saa luua uusi jõude, vaid ainult ühendada ja juhtida juba olemasolevaid, siis seisnes nende ainuvõimalik pääsetee selles, et nad pidid liitudes moodustama jõudude summa, mis suutis ähvardava ohu ületada. Seejätel tuli lasta need jõud käiku ühtsel ajendil ning tagada nende koostöö. Kuigi ühiskondlikus seisundis kaotab inimene nii mõnedki talle looduse poolt antud eelised,
" · Ühiskondlik leping annab ka uue eetika, mitte ainult inimestevahelise läbikäimise. Ühiskondlikust lepingust (1762) · Inimesele on loomuomane omahuvi · On konflikt indiviidi (omahuvi) ja riigi (kodaniku kohustuse) vahel · Moraal (pühendumine teistele inimestele) pole inimesele loomulik, seetõttu ei tulene see loomusest, vaid kokkuleppest. · Kokkulepped/tavad on ülemad loomusest! Ratsionaalne motivatsioon · "Kes loobub vabadusest, ütleb lahti oma inimsusest, inimõigustest, isegi kohustustest. ... Taoline tegu ei ole inimesele loomupärane ja kui tema tahtelt võetakse viimnegi vabadus, jäetakse ühtlasi tema teod igasuguse moraalse väärtuseta." (ÜL 1.4) Mida ühiskondlik leping ei ole? · 1) ei ole patriarhaalne autoriteet - ei ole analoogiat perekondliku võimumudeli ja ühiskondliku võimumudeli vahel. (Aristoteles, Locke) · 2) ei ole seotud jumaliku õigusega. · 3) ei saa kehtida tugevama õigusel
passiivselt vastu. Oluline on näidata, kuidas ohvrid reageerisid, millised olid nende tegevusvabaduse piirid ning vastupanuvormid. 10 Tuleb hoolitseda, et juudi rahvast ei määratletaks üksnes holokausti kaudu Holokaust tuleb asetada ajaloolisse konteksti. Tuleb näidata elu enne ja pärast holokausti, teha selgeks, et juudi rahval on pikk ajalugu ning rikas kultuuripärand, et õpilased ei mõtleks juutidest üksnes kui natside tagakiusatud inimsusest ilmajäetud ja alandatud ohvritest. Noored peaksid teadvustama, et rikaste ja elujõuliste juudi kogukondade hävitamine Euroopas tähendas suurt kaotust maailmakultuurile. Kõik holokausti toimepanijaid ei olnud ebainimlikud koletised Holokaust oli inimeste poolt korda saadetud kuritegu, mille toimumine oli põhjustatud paljudest erinevatest inimisiksuse ja -tegevusega seotud asjaoludest. Holokausti teema käsitlemisel tuleks