Suurimaks paheks on seadusetus, sest ilma ülemvõimuta läheks inimkond hukka. Herakleitos (540 – 480 e. kr) Maailmas eksisteerib kaks korda - loomuõigus ja positiivne õigust. Loomuõigus kui jumalik õiglus positiivne õigus kui inimese seadusloome. Primaarne on loomuõigus, milles puuduvad vastuolud. Inimese seadusloome on vastuoluline, pidades midagi õiglaseks ja midagi ebaõiglaseks. Vastuolu inimseaduste ja loomuõiguse vahel siiski puudub, sest inimseadused alluvad jumalikule logosele, olles viimase vahendajaks läbi võitluse. Seega Herakleitos toob eetikasse tasapisi sisse inimliku mõõte, mis saavutab täisjõu sofistidega. Sofistid ühtseks alusest – inimese kriitiline mõtlemine. Inimese osatähtsuse suurenemine Sofistide õigusõpetus jagunes kaheks: õigusfilosoofiline relativism e positiivne õigus subjektivistlik loomuõigusõpetus Sofistide mõõdukas positivism: Protagoras (480 – 410 e.kr)
juhtimine. Inimlik õigus puudutab praktilist mõistust, mille tulemusena inimene jõuab otsusteni, mis pole temasse looduse poolt pandud, mis pole talle loomuõigusega antud. Inimene mõistuslikult saab uusi teadmisi. Siinjuures aga inimene arvestab loodusliku õiguse reeglitega, inimene tunnetab teatud üldiseid põhimõtteid ning üksikjuhtumite lahendamiseks ta loob inimlikku õigust. Inimlik õigus ei ole asjade mõõdupuu. Inimseadused ei saa olla loodusseaduste kohaselt eksimatud. Aquino Thomas õigustas orjapidamist tingimustel, et see ei vastandu loomuliku õigusega ning on majanduslikel eesmärkidel. Jumalik õigus on sisuliselt ilmutus, usulise moraali reeglid. Jumalik õigus on Jumala armust, mitte loomuliku mõistuse avastus. Miks on see vajalik? 1) inimese lõppeesmärgiks on igavene õndsus, mis pole inimese loomulike võimete võimuses. 2) inimlikus õiguses on seaduste paljusus, ka vastuolulised seadused
juhtimine. Inimlik õigus puudutab praktilist mõistust, mille tulemusena inimene jõuab otsusteni, mis pole temasse looduse poolt pandud, mis pole talle loomuõigusega antud. Inimene mõistuslikult saab uusi teadmisi. Siinjuures aga inimene arvestab loodusliku õiguse reeglitega, inimene tunnetab teatud üldiseid põhimõtteid ning üksikjuhtumite lahendamiseks ta loob inimlikku õigust. Inimlik õigus ei ole asjade mõõdupuu. Inimseadused ei saa olla loodusseaduste kohaselt eksimatud. Aquino Thomas õigustas orjapidamist tingimustel, et see ei vastandu loomuliku õigusega ning on majanduslikel eesmärkidel. Jumalik seadus on sisuliselt ilmutus, usulise moraali reeglid. Jumalik õigus on Jumala armust, mitte loomuliku mõistuse avastus. Miks on see vajalik? 1) inimese lõppeesmärgiks on igavene õndsus, mis pole inimese loomulike võimete võimuses. 2) inimlikus õiguses on seaduste paljusus, ka vastuolulised seadused
annaabi.ee 
