Lauluväljakul kõlasid jälle vanad isamaalised laulud ja mitmed uuedki: ("Eestlane olen ja eestlaseks jään"; "Ärkamise aeg"; "Ei ole üksi ükski maa"). 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval püüdsid Vene dessantväelased hõivata Tallinna teletorni. Seal päeval sai ametlikult Eesti taasiseseivaks.
vabadustahte demonstreerimiseks.Nende asutuse töötajad seisid ketis Rapla rajoonis. Oli väga võimas tunne.J loodeti väga,et võibolla saame ükskord iseseisvaks riigiks saada. Kõigi soov üritusel osaleda oli nii suur,et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ja ei jõudnudki kohale. Õhtul umbes kella seitsme paiku hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole märgusõna ,, Vabadus". Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest, ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. ,,Oli väga meeliülendav tunne, ka ise seal kohal olla",meenutas vanaema. Kokku töötas vanaema 52 aastat mitmetes põllumajandus- ja ehitusettevõtetes sekretärina, raamatupidajana ja kantseleijuhatajana. Mõned aastad oli ta Kadriorus tolleaegse nn.presidendi juures tööl, (kus töötas mitmeid aastaid ka minu vanaisa) ja viis aastat töötas ta maksuametis. Nüüd peab vanaema 2000.aastast pensionipõlve ja elab koos vanaisaga
kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnudki kohale. Õhtul kell 19.00 hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole märgusõna "Vabadus" ning kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks seatud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake, Baltimaad!". Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. 3.OTSUSTAVAD AASTAD 1989. aasta alguseks oli Pika Hermanni torni otsas lehviv punane, merelainetega ENSV lipp muutunud juba kohatuks ja Ülemnõukogu otsusega asendati see 24. veebruaril sini-must- valgega. Lipu heiskamist oli tulnud vaatama tohutu rahvamass ning seda jälgiti hinge kinni hoides. Samal päeval asutati ka Eesti Vabariigi kodanike komiteede liikumine. Liikumise
annaabi.ee 
