Presevatsionism toob lisaks eelnevale sisse ka looduse vaimse ja kultuurilise väärtuse inimese jaoks. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on selles oma nišš. Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ökotsentrism siiski täiel määral inimpoolse ökoloogilise niši täitmist – taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Loomade õiguste kontseptsioon väidab, et loomadel peaksid olema idee järgi sarnased õigused inimestega. Vaade tugineb siin analoogiale, et aja jooksul on laiendatud õigusi, mis varem kuulusid vaid kitsale inimgrupile, kõikidele inimestele (orjad, naised,
Preservatsionism toob lisaks eelnevale (konservatsionism) sisse ka looduse vaimse ja kultuurilise väärtuse inimese jaoks. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on selles oma niss. Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ökotsentrism siiski täiel määral inimpoolse ökoloogilise nisi täitmist taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Loomade õiguste kontseptsioon väidab, et loomadel peaksid olema idee järgi sarnased õigused inimestega. Vaade tugineb siin analoogiale, et aja jooksul on laiendatud õigusi, mis varem kuulusid vaid kitsale inimgrupile, kõikidele inimestele (orjad, naised, mustanahalised jne) ning peab õigeks samasugust edasist arengut loomade suhtes.
ressursse ka tulevastele põlvedele. Preservatsionism toob lisaks eelnevale (konservatsionism) sisse ka looduse vaimse ja kul-tuurilise väärtuse inimese jaoks. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on sel-les oma nišš. Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ökotsentrism siiski täiel määral inimpoolse ökoloogilise niši täitmist – taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavaja-dusteks. Loomade õiguste kontseptsioon väidab, et loomadel peaksid olema idee järgi sarnased õigused inimestega. Vaade tugineb siin analoogiale, et aja jooksul on laiendatud õigusi, mis varem kuulusid vaid kitsale inimgrupile, kõikidele inimestele (orjad, naised, mustanahalised jne) ning peab õigeks samasugust edasist arengut loomade suhtes. 35