Astroloogial oli keskaegsetes teadmistes auväärne koht. Agraarkalendris tähistati igat kuud kindla maatööga. Ka näitas kalender ära feodaalrendi ja talupoegade kohustuste täitmise tähtaegu-need langesid tavaliselt kokku tähtsamate pühadega. Looduses toimuv vahetus tagab põhivajaduste rahuldamise. Kujutavas kunstis, kirjanduses ja folklooris, renessansiaja pidustustel ja karnevalidel esineb ,,groteskse keha" kujund. See on inimese-looma, inimese-taime kujutis, näiteks inimpeadega puud, jalgadega pead ja mitmekäelised olendid. Groteskne keha on individualiseerimata ja lõpetamata, pidevas ühenduses teda sünnitava ja uuesti neelava maaga. Selline maailmakäsitus sündis inimese suhtumisest loodusesse kui oma isikliku ,,mina" jätku. Veel ei olnud tekkinud vahendeid, mis oleks inimest looduse mõjutamisel abistanud ja teda selle rüpest eraldanud. Alles üleminekul uusaega loob tööstuse arenemine tingimused inimese teistsuguseks lähenemiseks loodusele.
Kompleksi kuulus ka tsikuraat. Lossi saalide seinad olid kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Seal asusid paljud kümblusruumid, käimlad nind samuti oli seal ka keeruline kanalisatsioonisüsteem, mis koosnes vastuvõtukaevust, keraamilistest või seatinast ühendustorudest ja kollektoritest, mille võlvide kõrgus ulatus 1,4 meetrini. Kogu linna ümbritses hammastatud ringmüür, mis oli niivrv lai, et seal oli võimalik hoburakendiga sõita. Sissepääsuväravaid valvasid inimpeadega tiivulised härjad. Arheoloogilistel kaevamistel, mis toimusid alates 1843. aastal on leitud 14m kõrgusel tehisalusel paiknevate ehitiste varemeid, nimelt – Sargon teise palee, ülikumajade ja samuti ka tsikuraadi ja mitme templi omad. Kalah, kunagine assüüria linn, mis on praeguseks Nimrud, Iraagis. Asukoht: Tigrise vasakul kaldal. Kalahi linn asustati Salmanassaar esimese ajal 13.sajandil eKr, oli 13.-11. ja 9.-8. sajandil eKr Assüüria valitsejate residents,
a paiku ümber kolmelööviliseks kodakirikuks. Samal etapilt rajati ilmselt ka koori edelanurka müüritrepp. Kesklöövi kuplitaolised ja külglöövides pikaks venitatud ristvõlvid on laotud tellistest ja paekivist. Domikaalõlve kandvad ümarpiilarid moodustavad laias kesklöövis ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud. Nende kapiteelid on kaunistatud madalrelieefis teostatud lehtedega. Ainukordselt on Järvamaal kasutatud kilpkaari. Raiddetailidest on veel huvitavad seinakonsoolid inimpeadega. [1;2] Kuna kiriku torn, kui oluline arhitektuuriline detail, on ehitatud Euroopas kuni 16. sajandini valitsenud gooti stiilist märgatavalt hiljem, klassifitseeritakse see neogooti stiilina. Esimene puidust torn ehitati kirikule alles 1741. aastal, kivitorn valmis aga aastatel 18651867 arhitekt J. G. Mühlenhauseni projekteerimisel. 1941. aasta sõjasuvel jumalakoda oma torni küll kaotas, kui selle purustas Türit piiranud Saksa suurtükipatarei
Tesubi sümbol kaksikkirves ja kahe peaga kotkas Inar meheliku jõu ja sõjajumal Apuluna väravate kaitsja (Kreeka Apollon!) Ruta jahiloomade kaitsejumalanna (Kreeka Artemis) Agni tulejumal Istar sõja- ja armastusjumalanna Jumalusi kujutati inimkujutistena, mõnikord tiivulistena, rüüdes olenditena.. Früügia müts vabaduse sümbol Prantsuse revolutsiooni ajast Illujanka - lohe Konstantinoopoli keisri sümbol kahe peaga kotkas (see võeti hetiitidelt) Inimpeadega lõvid Urartu riik praeguse Armeenia territooriumil Hetiitide riigi häving 1200 e.m.a., kui Väike-Aasiasse tungisid mererahvad. Põhja poolt tungisid väike-aasiasse ja Palestiinasse rändrahvad, keda ajasid liikuma halvad klimaatilised olud Kesk-Euroopas. Hetiitide pealinn Hattusa lammutati ootamatault äkkrünnakuga nii kiiresti, et väljakaevamistel on leitud ahi, kuhu sisse jäi leib. Viimased hetiidid väike riigid Väike-Aasia idaosas ja Põhja- Süürias vallutati 8. saj .e.m.a
annaabi.ee 
