Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"inimohvritele" - 5 õppematerjali

Vulkaan Mount Saint Helen
3
docx

Vulkaan Mount Saint Helen

Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 7­8. Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist. Siiski on raske ette ennustada, millal täpselt purse toimub ja kui võimsaks see kujuneb. Niisiis järgneski sellele maavärinale vulkaani kuulsaim purse, mis toimus 18. mail 1980. aastal kell 8:32, selles hukkus 57 inimest ning lisaks inimohvritele kaotasid oma elu ka paljud metsloomad. Kahjustused tekkisid kümnete kilomeetrite ulatuses. Tuul kandis 520 miljonit tonni vulkaanituhka ida suunas, tekitades 250 kilomeetri kaugusel Washingtoni osariigis täieliku pimeduse. Vulkaanipurse saatis tuhka ja kive 24 kilomeetri kõrgusele. Hiljem leiti Mount St. Helensi tuhka 11 USA osariigis. Vulkaanipurse tekitas ka maalihke, mis geoloogide andmetel oli üks suuremaid. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Mount Saint Helens
9
doc

Mount Saint Helens

teelt sajandivanused metsad, Spirit Lake järve, hävitas 27 silda, 300 kilomeetrit maanteid ja 200 majapidamist. Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani 3 kuumas hinguses. Lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
Saint-Helens Vulkaan
14
docx

Saint-Helens Vulkaan

sajandivanused metsad, Spirit Lake järve, hävitas 27 silda, 300 kilomeetrit maanteid ja 200 majapidamist. Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi purset, mida

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Saint Helens
9
doc

Saint Helens

Teadlaste hinnangul oli St. Helensi purse 700 korda võimsam kui Hiroshimale visatud aatompomm... Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Hiljem on välja arvutatud, et lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. Kahju ulatus üle miljardi dollari. Plahvatusest tekkinud tuhapilv tegi tiiru ümber maakera 17 päevaga. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St.

Geograafia → Geograafia
58 allalaadimist
Maailmavaated ja usundid
39
docx

Maailmavaated ja usundid

Teistes süsteemides vajavad jumalad maailma loomiseks siiski midagi materiaalset. Hermopolises maailm nt sünnib munast. Jumalate kultus See seisnes ohvriandide toomises peamiselt ­ paik, kus neid toodi oli tempel ehk jumala maja Jumalad tahavad ohvriks inimestelt toitu ­ arvatakse, et nad ka võimelised seda kuidagi omastama Ohverdatakse loomi, põlluvilju, muud söödavat-joodavat (õli, veini) Mütoloogilistes tekstides on ka vihjeid inimohvritele, kuid tõestatud inimohvreid ei tea. Kui jumalad pole saanud põhivajadusi täidetud, siis maailma ähvardab kaos ­ tühjus, pimedus, loomiseelne olukord. Seda kardeti. Selle ärahoidmiseks tuligi templikultust toimetada, ohverdada hommikusel ajal kui tempel avati, aga võis ka muul ajal ohverdada. Egiptlastel oli uskumus, et tempel on nagu miniatuurne maailmamudel. Templisammaste kapiteelid olid tihti kujutatud taimede sarnasena, et sümboliseerida maailmas kasvavaid taimi.

Teoloogia → Usundiõpetus
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun