hatunruna õigustest ilma jäetud. Yana staatus oli päritav ja muutumatu. Aclla'd olid ilusad noored naised, keda riigivõimu esindajad ayllu'dest välja valisid ja kes saadeti elama riigi tähtsamates keskustes asuvatesse internaatidesse. Abiellumine ja laste saamine oli neil keelatud. Nad tegid käsitööd ülikkonna vajadusteks, olid teenistuses templite juures või said keisriperekonna konkubiinideks. Aclla'sid toodi mõnikord ka jumalatele inimohvriks. Inkad ohverdasid inimesi ainult eriti tähtsatel puhkudel, sest inimressurssi suhtuti eelkõige kui tööjõudu. Aclla'de kui väljavalitute staatus oli ühekordne ja piiratud nende eluajaga. Mitmac'i ühiskonnakihi moodustasid hõimud, keda asustati ayllu'de kaupa ümber võimu kindlustamiseks uutesse alistatud piirkondadesse, alistatud piirkondadest mässude ennetamiseks riigi vanadesse piirkondadesse või uudismaade harimiseks ühest piirkonnast teise. Mitmac'idena asustati pealinna
Võitis ja temast sai valitseja ja olümpiamängude korraldaja. Rituaal (eespool ka juttu vist- öösel must oinas jne). Zeus Laphystiose kultus. Seotud Laphystiose mäega, jällegi seotud viljakusega. Rituaalist ei teata eriti, aga olemas on müüt. Toob alguse Kuldvillakule. Valitses kunigas Athamas, kellel oli naine Nephele. Neil oli kaks last poeg Phrixis ja tütar Helle. Nephele suri ära ja võttis uue naise Ino- kuri võõrasema. Kuldvillaku jäär päästis lapsed inimohvriks olemisest.. Helle kukkus perre, Phrixis lendas kuskile mujale, ohverdas jäära ja riputas ta naha puu otsa Poseidon Zeusi vend. Nime poolest maa isand, aga Kreekas oli ju merejumal, eriti seostus Egeuse merega (Aigeuse meri). Tal oli merepõhhjas loss Aigai. Amphrititelt sai Aithera sõrmuse, mis annab märku, et too on Poseidoni poeg. Ta kehastab kaost merel. Palutakse et ta hoiaks mere vaiskena ja ei saadaks tormi. Lisaks merejumalale oli ta ka maa-aluste vete jumal
Seepärast peab satanist neid pühaks, teades, et neilt loomulikelt, looduslikelt maagidelt oleks palju õppida. Satanist kardab Argathi koolkonna üldist kommet jumala tapmist. Samavõrd kui inimene on loonud jumalaid oma kujutuses, vihkab keskmine inimene oma sisemust. Ohverdatakse jumal, kes tegelikult on ohverdaja ise. Satanist ei vihka ennast ega midagi, mille eest ta seisab! Seepärast ta ei vigasta kunagi tahtlikult looma ega last. Tekib küsimus, keda siis tegelikuks inimohvriks pidada ja kuidas peaks otsustama sellise isiku üle. Vastus on brutaalselt lihtne. See, kes sulle on ülekohut teinud ja selleks üle piiri läinud, põhjustades sulle või su lähedastele teadlikult probleeme. Lühidalt inimene, kes tahab saada neetud oma tegude kaudu. Kui inimene kisendab soovist saada hävitatud oma laiduväärt tegude kaudu, on su moraalne kohustus talle seda võimaldada. Isikut, kes kasutab iga võimalust teisi mõnitada, kutsutakse tihti eslikult sadistlikuks
annaabi.ee 
