vajadustest. Tüüpiline aje, vajadus või iha ei ole seotud konkreetse, isoleeritud paigustatud kehalise alusega. Paremaks uurimise mudeliks võib võtta nt iha raha või iha armastuse järele. Kahjuks ei saa me ilmselt kunagi täielikult mõista armastuse vajadust isegi kui võtta arvesse kõike juba teadaolevat. Kuid arvatakse et kui me suudame täielikult mõista armastuse vajadust siis saame mõista ja uurida ka inimmotivatsiooni põhjalikumalt. Kui seisame silmitsi valikuga tegeleda kas (1) katseliselt lihtsate probleemidega, mis on siiski triviaalsed või vigased või (2) katseliste probleemidega, mis on hirmutavalt keerulised, kuid tähtsad, siis ei tohiks me kindlasti kõhelda valimaks viimast! Abinõud ja eesmärgid. Kui jälgida oma igapäevaseid keskmisi ihasid siis neil on vähemalt üks tähtis omadus - need on tavalised abinõud mingi eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärgid ise.
tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ? Eetiline altruism on see, kui inimene teeb midagi teiste hüveks, silmaspidamata enda hüve. Altruismi vastand on egoism. 39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine. Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on seisukohal, et inimesed toimivad alati nii, et rahuldada oma oletatavaid parimaid huvisid. Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima. Nad peaksid toimima nii, et see oleks vastavuses nende oletatavate parimate huvidega. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Nii deontoloogiliste kui ka teleoloogiliste teooriate lähtekohaks on küsimus: millised teod on õiged?
sellest, et kõik on kõigis uurimisvaldkondades ühtviisi osavad, või õigemini, ühtviisi saamatud. Püüda oskustöö- analoogiat niimoodi kummutada tähendab väita, et tegelikult pole ühtki oskustööd olemas. See on liiga ebausutav. Kuid kas ei või olla nii, et valitsemisega seotud ekspertteadmist pole olemas, ehkki on olemas ekspertteadmine muudes küsimustes? Ka seda on raske uskuda. Tänapäeval on valitsejatel tarvis üpris peent majanduse, psühholoogia ning inimmotivatsiooni tundmist. Neil on tarvis (ehkki neil seda alati pole) kõrget intelligentsi, tohutut töövõimet, head mälu, võimet tulla suurepäraselt toime detailidega ja oskust teiste inimestega ümber käia. On absurdne arvata, et kõik on potentsiaalselt ühevõrra head valitsejad. Mõte, et valitsemine on vähemasti suurel määral oskustöö, on väga hästi kaitstav. Siiski on kõnealuses vastuväites midagi, mis võib meid juhtida viljakamas suunas. Võibolla saab anda