pigment kadus hiljem järkjärgult ära, sest vähest päikesepaistet tasus hoopis nautida), tulid nad ka siin jääliustike ligidal hästi toime – oleks vaid jahiloomi! – ja tõrjusid kohaliku liigi, neandertallased, varsti välja. Eesti teadlaste arvates käis ränne IdaAasiasse algul piki India ookeani randa, ja alles sealtkaudu põhjapoolsesse Aasiasse. (Esivanemad oskasid hinnata mereande). Ameerika asustati kõige hiljem, kolme eri lainena. Hiljuti leiti Altaist, Denisova koopast paar inimluu tükki, mille DNA erineb nii neandertali kui pärisinimese omast. Veidi sugulust melaneeslastega. Kolmas samal ajal Aasias elanud liik, kes puutus kokku pärisinimeste ühe ida poole rännanud rühmaga. 145. Homo floresensis ja Denisova koopa inimene: mida on neist teada saadud? Mullu jooksis läbi lehtede uudis: Indoneesia idaosast, Florese saarelt leiti uue inimliigi H. floresensis fossiile. See oleks muidu nagu H. erectus, ainult et härjapõlvlase kasvu.
Need ei ole Aafrikale omased põliskeelkonnad. indoeuroopa keeled – üks Aafrika keel indoeuroopa tüvega, aga ta on kohapeal kujunenud – afrikaani keel. Seda kõneldakse LAVis ning see on tekkinud koha peal hollandi keelest, kujunedes välja 17.-18. sajandil. Tegu on omalaadse seguga, milles on hollandi, saksa, prantsuse ja ka bantu keelte mõjusid. Aafrika vanad kultuurid Paljud on pidanud Aafrikat inimühiskonna hälliks. Seal on võimalik leida inimluu materjale inimkonna kõikidest arenguetappidest, vanimad säilmed pärinevad 4,4 miljoni aasta taguses ajast. 5. aastatuhandel eKr levis maaharimine ja koduloomakasvatus Ees-Aasiast Niiluse orgu. Egiptuse rahvad tundsid sealjuures odra sorte juba 16-10 000 a eKr. Rauatöötlemine jõudis läbi Egiptuse Meroesse esimesel aastatuhandel eKr ja sealtkaudu jõudsid need oskused ka troopilisse Aafrikasse. Nigeri piirkonnas kujunes umbes 500 a. eKr välja Noki kultuur, mis tundis raua sulatamist
Poiss oli maetud hoone põranda alla, talle oli kaasa pandud rikkalikult panuseid, surnukeha oli üle valatud rohke ookriga. Kostjonki XIV asulakohast on leitud u 25 aastase mehe matus. Mees oli pikka kasvu, laia ninaga nagu aafriklastel või austraallastel. Ta oli maetud vasakul küljel, peaga põhja suunas. Panuseid polnud. Sungiri asulakoht Vladimiri linna lähedal, Moskvast u 200 km. Sealt leitud neli matust. Lisaks on asulast leitud üks kolju ja kaks inimluu fragmenti ning kaks matust väljaspool asulat. Haudasid oli asulakohas kaks. Neist haud nr 2 oli ilmselt elamus, lõkkeaseme juures. Hauda nr 1 oli maetud üle 45 aastane mees. Maetud selili, väljasirutatult, peaga kirde suunas. Rikkalikud panused: luust käevõrud, sõrmused, rõivakinnitusnõelad. Samuti oli luustiku juures u 3000 mammutikihvast helmest, suurem osa neist oli kinnitatud riiete külge. Haua peal oli suur kivi ja naise kolju. Haud nr 2 oli u sama orientatsiooniga
annaabi.ee 
