sõduritele kaitset. Maa ligi surudes turmtules pakub maa turvalist kohta, kus rünnak üleelada. Mürskude tekitatud augud ja süvendid on kohad kuhu varjuda. Sõduritel on hirm, nad näevad kuidas granaadikillud rebivad ära kellegi lõua, näo, jalad alt, kõhud sodiks, et soolikad rippuma jäävad. Nad kuulevad kuidas surevad inimesed korisevad ja oigavad. Pidev hirm saadab neid päevast päeva, nähes oma ema sõpru ja võistluskaaslasi suremas. Lahingus muutuva sõdurid inimloomadeks, seal ei ole armu andmist. Nad saavad aru, et vaenlane on samasugune inimene nagu nad ise. Neil on kodus emad, isad, lapsed, naised. Lõpuks saavad ka nende lähedased kirju kellegi isa, poja, mehe hukkumisest. Neid jäävad samuti leinama lähedased, aga ei saa olla mingit halastust. Sõda on karm ja on valida, kas sureb vaenlane või sured ise. Kõik võitlevad oma elu eest. Kui sõda on läbi on nad muutunud timemateks, aga nad ei kaota inimlikkust. Nad suudavad
fotoplaat, kuhu kaks ülesvõtet üksteise otsa on pildistatud. Me alustame sõitu mornide Muutke teksti laade või heatujuliste sõduritena Teine tase  me jõuame piirkonda, kus rinne algab, ja oleme Kolmas tase inimloomadeks muutunud. Neljas tase Viies tase Kuskil pole väljapääsu. Ma söendan lõhkemiste Muutke teksti laade välgatustes heita pilgu heinamaale. See on möllav Teine tase meri, millest jugadena Kolmas tase purskavad välja lõhkevate Neljas tase mürskude pimestavvaged
Nii oleks lihtsam ja etem kui siin, kus täiesti valed inimesed üksteisega sõdivad.“ 4. Lk 36 lõik 3 „Iga kord on üks ja seesama: me alustame sõitu mornide või heatujuliste sõduritena – me jõuame esimeste suurtükiväe positsioonide juurde, ja iga sõna meie vestluses omandab teistsuguse kõla.“ 5. Lk 37 lõik 3 „Me alustame sõitu mornide või heatujuliste sõduritena – me jõuame piirkonda, kus rinne algab, ja oleme inimloomadeks muutunud.“ 6. LK 36 lõik 6 „Kellelegi ei tähenda maa nii palju kui sõdurile.“ 7. Lk 37 lõik 2 „Esimeste granaatide ulgumisega viskub osa meie olemasolust kiire ropsuga tuhandeid aastaid tagasi. See on elaja instinkt, mis meis ärkab, mis meid juhib ja kaitseb. 8. Lk 56 lõik 1 „Kaks aastat tulevahetust ja käsigranaate – seda ei saa ju hiljem nagu sukka jalast võtta … .“ 9. Lk 72 lõik 5 „Kuid meid kistakse jälle edasi, ja me läheme, vastu oma tahtmist
Vastuseid nendele küsimustele autor ei paku, ehk neid ei olegi? 4 Minevik on kadunud, mälestused kutsuvad esile vaid kurvameelsust, nad kuuluvad teise maailma, mis ei tule enam tagasi. Sõda muudab inimesed loomasarnasteks, kelle põhiülesandeks on püsima jääda, rahuldades vaid ellujäämiseks primitiivsed vajadused. (,,Me alustame sõitu mornide või heatujuliste sõduritena  me jõuame piirkonda, kus rinne algab, ja me oleme inimloomadeks muutunud." Lk 27) Teos kirjeldab sõda tavaliste sõdurite vaatepunktist. (,,Turmtuli, tõkketuli, tulevall, miinid, gaas, tankid, kuulipildujad, käsigranaadid  sõnad, kuid hõlmavad kogu maailma õuduse. /-/ Me näeme inimesi elamas, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit
annaabi.ee 
