ette ära proovida. Seda ei saa ka tagsi pöörata algusesse. Kommunikatsioon on üsna kompleksne ja võimaldab palju kommunikatsioonivariante. Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Nagu me teame on media suunatud konkreetsele sotsiaalsele grupile , kindlal sobival ajal ja temas on arvestatud psühholoogilise konkurentsiga ning tänu sellele on saavutatud maksimaalne mõju või tagajärg. Edu on saavutatud tänu emotsionaalsele komponendile teaves , mis inimlikustab antud teabe. Psühholoogilised mõjutused keskenduvad sellele et toetavad ideed esitatakse kohe algul ja et sellele järgnevad vastukäivad elemendid. Poolt argumendid on toodud välja emotsionaalsemalt ja vastukäivad argumendid on ratsionaalsema väljundiga. Psühholoogilised mõjutused keskenduvad sellele, et toetavad ideed esitatakse kohe algul ja et sellele järgnevad vastukäivad elemendid. Poolt argumendid on toodud võlja emotsionaalsemalt ja vastukäivad ratsionaalsema väljundiga
Meedium on teabe paljundaja ja leviku kiirendaja, selle areng on kaasa toonud teabe kiirema leviku ja paljususe. Psühholoogilised hoiakud Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Nagu me teame on media suunatud konkreetsele sotsiaalsele grupile, kindlal sobival ajal ja temas on arvestatud psühholoogilise konkurentsiga ning tänu sellele on saavutatud maksimaalne mõju või tagajärg. Edu on saavutatud tänu emotsionaalsele komponendile teaves, mis inimlikustab antud teabe. Psühholoogilised mõjutused keskenduvad sellele et toetavad ideed esitatakse kohe algul ja et sellele järgnevad vastukäivad elemendid. Poolt argumendid on toodud välja emotsionaalsemalt ja vastukäivad argumendid ratsionaalsemalt. Meedia ja naised Mida hoiavad endas naisteajakirjad? Naisteajakirja maailmas on mehed ja naised igaveses opositsioonis, võitluses, kuid teineteise jaoks vältimatud. Suhete maailmas räägitakse raskustest, läbikukkumistest,
sellisest teaduslikust vaatekohast, mis seab eesmärgiks kõikide inimeste tegeliku, see tähendab meeleliselt kogetava materiaalse õnne.Idee,etteaduse mõtteeks saab olla üksnes inimeste õnnelikumaks tegemine- samal ajal sõnastasid selle mõtte ka „positivistid“ Comte ja Mill.Marx oli selle ammutanud Hegeli kriitikast. Marxi arvates inimese kui ühiskondliku(intelligentse) olendi eneseloomise ajalooline protsess kulgeb töö kaudu.Tööga inimene „inimlikustab“ looduse, õppides seda kasutama oma inimlike vajaduste rahuldamiseks.Sealjuures aga võõrandubta oma inimlikust loomusest, tema töö objektid ja selle saadused saavad temale võõraks „objektiivseks“ looduseks ning tema ise saab näiliselt vaimseks“subjektiks“ .Sellest võõrandumisest vabanemine ongi ajaloo eesmärk, mida võib kirjeldada“inimese neutraliseerumisena“, taas loomulikuks saamisena.Siis ei ole loodus enam talle võõras objekt, vaid ta hakkab meelelise
annaabi.ee 
