peegeldasid utoopiad ideaalseid kujutelmi inimelu võimalikust korraldusest. "on topos" - kreeka keeles `ei-koht', s.o koht, mida ei ole. Sellest alates kasutatakse utoopilist teostamatu unistuse ja ebatõenäolisuse iseloomustamiseks. Siiski teab M, et need unistused ei täitu. Niccolo Machiavelli - itaallane traktaat "Valitseja" - täiuslik valitseja peab rahvast tundes riiki juhtima ja võimu hoidma kõigi olemasolevate vahenditega: kus võimalik, inimlikega, kus ei, ka ebainimlike ja julmadega. Rõhutas inimese n.-ö. reaalseid omadusi, kirgi ja puudusi. Oma aja kohta olid tal progressiivsed ideaalid: taunis paavsti ülemäärast võimu, kritiseeris ajastu moraalset allakäiku. Inkvisitsioon määras tema teosed hävitamisele. makjavellism - salakaval poliitika, mis sihtide saavutamiseks vahendeid ei vali Michel de Montaigne - humanist, uusaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof, kuulus oma esseeloominguga essee - (katse, üritus pr
mehed, keda kutsuti kohtumõistjateks. Enamasti omasid nad vaid kohalikku tähtsust, kuid 11.sak eKr elanud kohtumõistja Saamuel saab vaimseks autoriteediks kogu Iisraelis. Olles prohvetina Jumala tahte vahendaja, seab ta ametisse esimesed kuningad. Siiski antakse Piiblis kuningriikluste kahesuguline hinnang. Ühelt poolt kujutatakse seda Jumala hoolitsusena oma rahva kindlustatuse ja võimsuse eest. Teiselt poolt aga nähakse kuningriikluses Jumala juhtivate seaduste asendamist inimlikega, kus rahva elu üle otsustavad ülikute tujud. Võimu saavutanud kuningal on oht muutuda kõrgiks ja hakata ebajumalaid teenima. SAUL IISRAELI ESIMENE KUNINGAS Määratud Saamueli poolt, põrkab kohe oma valitsusaja algul kokku sõjaliste probleemidega. Sauli juhtimisel saavutatakse võit ammonlaste üle, see kindlustab tema positsiooni. Ka võitluses vilistite vastu saadab Sauli algul edu. Ta organiseerib senise maakaitseväe asemel palgaarmee.
välimuse kirjeldustes säilitanud visuaalses kunstis väljakujunenud välised omadused, aga teinud haldjaist eraldi (vahetevahel teises maailmas) eksisteeriva rassi. See on mõnes mõttes tagasipöördumine algsete arusaamade juurde, kuid samas neist teises suunas kaugenemine – haldjad omandavad superkangelastele omased jooned. Kirjanduses säilib küll haldjate liigiline mitmekesisus, kui taanub väline mitmekesisus. Välimuses piiruvad varieerumised inimlikega (st 35 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud nad on erinevate inimrasside ja -tüüpide piiresse jäävad). Võimed säilitavad oma üleloomulikkuse või seda isegi rõhutatakse. Tänapäeva eesti inimese pilt haldjast on otseselt seotud temani jõudnud materjalidega.
annaabi.ee 
