eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel 4. ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse. Sõprus on kaht inimest ühendav lähedane vaimne suhe. Sõprus võib esineda nii sama soo esindajate kui ka vastassugupoolte vahel. Sõpruse korral puudub valdavalt igasugune seksuaalne alatoon. Kahte inimest, kelle vahel on sõprus, nimetatakse sõpradeks. Sõbrad on üksteisega tavaliselt
elasid vähemalt 10 000a. Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel Neandretaallane ja inimene olid suured konkurendid, mistõttu surid ka arvatavasti neandretaallased välja. Homo Sapiens Liigi Homo Sapiens esindaja on kõige üldisemas tähenduses inimene. Nüüdisajal elab selle liigi alamliik Homo Sapiens Sapiens Homo Sapiens Sapiens Püstine kõnd Käte kasutamine Artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest. Homo Sapiens Sapiens Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor Püsisoojane ehk endotermne Aeglane individuaalne areng Järglased vajavad hoolitsust pikka aega Puudub innaaeg Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist Homo Sapiens Sapiens Kultuuriline käitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele
Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen - Inimahv: selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam. Inimese evolutsiooniline rida Inimlased lahknesid inimahvidest 5-7milj aastat tagasi. Oli ahvikari, mis lahknes inimlasteks ja inimahvidest(simpans, gorilla, orangutan). Inimlastest arenes välja perekond australopitecus. Neist eristusid robustsed ja siredad australopiteegid. Siredatest arenes välja perekond homo (2-4 milj aastat tagasi): Homo habilis: põsesarnad taandarenenud, koljumaht suurem, käeline osavus Homo ergaster Homo erectus: püstine selgroog, tugev vaagnavööde Homo neanderthalensis: võime valmistada tööriistu ja riideid, euroopa liiki inimene Homo sapiens- 230 tuhat aastat tagasi kuni tänapäevani Inimese evolutsioonilised tegurid
arenenud aju. Ta sarnanes palju nüüdisinimesele, vaid olles natukene robustsem. Ta rändas palju avastades Ameerika, Euroopa, Aasia ja Austraalia. Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens) Nüüdisinimene (tark tarkinimne) on Homo sapiensi pragune Maal elav alamliik. Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest inimlastest erineb nüüdis- inimene vähese karvkatte, arenenud aju, tugevama ajukoore ja paljude teiste tunnuste poolest. Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens) Nüüdisinimene on jaotatud kolme rassi: 1. Valged ehk europiidid Euroopas (ka kaasaegsed eestlased) 2. Mustad ehk negriidid Aafrikas ja Austraalias 3. Kollased ehk mongoliidid Aasias ja Ameerikas Ränne
annaabi.ee 
