See hõlmab kõigi põhjapoolkeral asuvate mandrite Aasia, Ameerika ja Euroopa parasvöötmed, seent esineb ka Indias, Aafrikas ja Austraalias. Ta pole väga valiv keskkonna suhtes. Eelistades küll happelist pinnast, on ta nõus elama sümbioosis nii männi, kuuse kui ka lehisega. Eestis kasvab 8 liiki kärbseseeni. Et kärbseseen on tuntud niivõrd laial areaalil on eri rahvaste seas kehtinud väga erinevad seene tarvitamise traditsioonid, sest nii ulatuslikul alal olevad inimkultuurid on eritüübilised ja seepärast pole imekspandav, et kärbseseenesse on neis suhtutud ja suhtutakse ka praegu mitut moodi. Kõikide kärbseseenele pühendunud kultuuride puhul on tunnuslik siiski üks oluline kokkulangevus nad suhtuvad kärbseseenesse kui maagilisse, jumalikku või mõistatuslikku eluvormi, kellega suhtlemisel tuleb üles näidata lugupidamist ning ettevaatust, kuid kes oskab näidata lahendusi inimesele endale üle jõu käivates olukordades.
Olelusvõitlusest tulid eluga välja keskkonna suhtes paremini kohastunud, kes andsid oma kohastunumad omadused üle oma järglastele. Järk-järgult liikide olemus muutub sellisel määral, et tekivad uued liigid. See kõik ongi evolutsiooni käik. 1871 ilmus Darwini "Inimese põlvnemine". Selles väljendus seisukoht, et ka inimene on ilmunud samasuguse protsessi tagajärjel. Darwin oletas ka, et inimkultuurid võisid areneda analoogselt taime- ja loomaliikidele. Kolmeperioodi süsteem Eeltoodud uudsetest mõtetest juba varem arenesid välitööde, st arheoloogiliste kaevamiste tehnikad. Suureks kasuks tuli selles kolmeperioodi süsteemi rakendamine. 1836. aastal avaldas taani õpetlane Chr. J. Thomsen Kopenhageni Rahvusmuuseumi näitusejuhi "Põhjamaade muististe teejuht", milles tegi ettepaneku, et kogud tuleks jagada vastavalt esemete valmistamise materjalile nendeks, mis
Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt, rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia semiootilisi süsteeme -- kõike seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika semiootiline superstruktuur, mis on loodud esimese astme modelleerivat süsteemi kasutades kõik inimkultuurid sisaldavad vähemalt kaht teisest modelleerivat süsteemi: visuaalset ja verbaalset, ikoonilist ja sümboolset. Kuid hierarhiseerivad erinevalt Kultuurisemiootika Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest
annaabi.ee 
