suured piisonid. See on esimene paleoliitiline koopamaalileid, leiti 1879. a. väikese tüdruku ja tema kunstihuvilisest isa poolt, tol ajal väga heas seiseukorras. Praegu on koobas turistidele suletud, kuna masside väljahingatava veeauru tõttu on maalingud kahjustada saanud. Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest. Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast) Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine: Põhjuseid võib olla mitmeid: MAAGIA- seotud religioosse maailmaga viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust.
füüsilistest elementidest " - värvist, ruumist, helidest, liikumisest ja ajast. Maaliti suhteliselt väikseid abstraktseid pilte pastoossete, rahutult segatud värvimassidega Lõigati pragusid või torgati augukesi siledasse ühevärvilisse lõuendipinda. 34. Iseloomusta Jean Dubuffet ´i loomingut? Dubuffet hülgas mõtte, et kunstiteos peaks olema ilus, peaasi, et teos põhjustks üllatust või sokki. Jõhkravõitu inimkujutised, hiljem hakkas värvile lisamakõikvõimalikke materjale liiva, puulehti jms. Poppkunsti tekkimine Inglismaal ja USA-s 35. Nimeta kolm erinevust USA ja Inglise poppkunsti vahel. Sinu jaoks olulisem poppkunstnik USA-s. Miks? Võrreldes inglastega on ameerika kunstnikud suurejoonelisemad. Teiseks on nad tihti hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnika kasuks.
suured piisonid. See on esimene paleoliitiline koopamaalileid, leiti 1879. a. väikese tüdruku ja tema kunstihuvilisest isa poolt, tol ajal väga heas seiseukorras. Praegu on koobas turistidele suletud, kuna masside väljahingatava veeauru tõttu on maalingud kahjustada saanud. Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest. Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast) Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine: Põhjuseid võib olla mitmeid: MAAGIA- seotud religioosse maailmaga viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust.
Suhteliselt lihtsalt õpitava alfabeedi (nimetus tuleb kahe esimese tähe "alfa" ja "beeta" järgi) tundmine levis kreeka ühiskonnas küllalt kiiresti ja laialt ega muutunud kitsa kirjatundjate grupi erioskuseks. Tähestikule lisaks oli tugevaid ida mõjusid tunda ka näiteks kunstis, kus senine geomeetriline traditsioon vaasimaalis asendus 7. sajandil orientaalsete loomafiguuridega, millele tasapisi lisandusid ka realistlismi taotlevad inimkujutised. Sel nn orientaalsel perioodil (7. sajand) Kreeka kultuuriloos sai alguse ka kreeka monumentaalskulptuur, mis samuti lähtus idamaistest, arvatavasti eeskätt Egiptuse eeskujudest. Kolonisatsioon Vahemerel. Kui 8. sajandi keskpaigani lähtusid kreeklaste mereretked peamiselt kaubanduslikest sihtidest, siis sajandi teisel poolel vallandus ulatuslik väljaränne, mille käigus pandi alus kreeka püsiasustusele väljapool senist kodumaad. Kolooniate (kr k apoikia kodu eemal)