rännetele Kagu-Aasiast (mis algasid vähemalt 30 000 aastat tagasi), mis pillutasid rahvast Vaikse ookeani lõunaossa, ning inimesed võtsid tõenäoliselt kaasa tätoveerimise tehnoloogia, rituaalid ja sümbolites peituva sisu. Nagu eespool märgitud varaseimad tõendid, hõlmavad Polüneesiast 6 leitud esemed nii kaunistatud inimkujukesi kui ka tätoveerimisriistu, mis on pärit umbes aastast 1000 eKr. Näiteks Samoal, kus tätoveerimisel on õnnestunud Euroopa kultuuri sissetungi mõjudest takistamatult jätkuda, teostatakse tänapäevalgi meeste vöökohast põlvini ulatuvat silmapaistvat tätoveeringut traditsioonilisel viisil ja mõnikord traditsiooniliste riistadega (löögiga hambulise kammi seljale, et suruda tindiga kaetud nõelu naha alla). Sotsiaalselt ja rituaalselt
Hilispaleotliitikumi matusenäited : Grotte de Enfants(Itaalia) ja Sungir (Venemaa). Matuste hulgas sadu väikseid merekarpe ja loomahambaid , mis on auguga-> riiete külge kinnitatuna. Sungiris avasstati kaks last ja mees, mehele oli kaasa pandud ka naise pea . Mehel oli kaasas 3000 mammutikihvast tehtud helmest, helmed kõik ära lihvitud ja augud sisse puuritud + olid tal mammutikihvast käevõrud. -> võib viidata tolle aja ühsturktuurile. Prof kunsti teke. Valmistati inimkujukesi ja koopamaalinguid. Naistekujutised olid veenused/villendorffid. Paleoliitilised veenused:kultuslikud või iluideaal. Koopamaalid ajaliselt mõnevõrra hilisemad. I Altamira koobas Põhja-Hispaanias. Leiti 1868 .Kõik koopad on avastatud juhuslikult. Neil puudub sissepääs, maaliti seintele ja lakke , kasut looduslikke värve , musta pruuni , valget . Lasceaux koobas Edela Prantsusmaal , leiti 1940ndal aastal . VII Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid põhjapoolses Euroopas
Majandustegevus. Soomest on võetud turbaproove, mis on näidanud kultuurtaimede olemasolu. Kultuurtaimed levisid Eesti alal varakult. Kaer 4000 eKr, oder 3900 eKr ja nisu 3500 eKr. Ei ole leitud jälgi maaharimisriistadest. Maaharimine levis siia kammkeraamika ajal. Kammkeraamika kultuurile on iseloomulik vaimne tegevus. On leitud matmisi. Asulates on surnu mõnikord maetud elamu põranda alla. On leitud loomakujukesi sarvest, luust ja merevaigust. On ka inimkujukesi (näo kujutised). Kujukesi on palju välja tulnud asulatest ja leitud matusekohtadest. Luustikke on mõnikümmend. Erilised inimesed maeti asulasse nt šamaanid või pealikud. Šamaan oli tark, ravitseja, iseloomulik küttide ja kalastajate ühiskonnas. Ripatseid pandi rohkem riiete ja peakatte külge. Merevaigust üritati teha korralikke ehteid, ka nööpe ja helmeid. Merevaigul oli eriline tähendus. Eesti folklooris on merevaigu
annaabi.ee 
