kaitset. Seni on moodustatud metsakuklaste kaitseks Padakõrve ja Akste looduskaitsealad. 2008. aastal esitati taotlus kahe laanekuklase, Haavametsa ja Aravu asurkonna kaitse alla võtmiseks Räpina metskonnas. Kaitset väärivad mitmed teisedki metsakuklaste asurkonnad Eestis. Saastemetallide kõrgenenud kontsentratsioon atmosfääris ja seostuvalt sipelgate toidutaimedes ning röövputukates on esile kutsunud kuklaseasurkondade ja teistegi elukoosluste ulatusliku stressi mitmetes regioonides. Inimkoormus sh intensiivne metsade majandamine ja saastetaseme tõus on viinud mitmetes Põhja- ja Kirde-Eesti piirkondades asuvate metsakuklaste asurkondade väljasuremisele. Intensiivse ja ekstensiivse metsade majandamise tingimustes monokultuursetes ning üheealistes puistutes tehtud ulatuslike lageraiete käigus hääbuvad kuklaseasurkonnad ei suuda taastuda ühe metsapõlve jooksul endisel kujul. Metsamajandamiskavade koostamine, eriti lageraielankide planeerimisel kaitsealuste metsakuklaste
hoonestusega viitab sellele. Pärnu rand parkide, rannahoone, rannahotelli, mudaravila ja teiste hoonetega moodustab meeldiva ruumi, linlik keskkond seguneb tugevate looduselementidega. Üleminek traditsioonilisest linnaruumist n-ö rannaruumi on selgelt hoomatav. Kogu rannapiirkond on suurepärane linlik kuurort, kus rand, pargid, linnaruum ja raviasutused on ühtne tervik. Tähelepanuväärne on see, et eelmise sajandi algupoolega võrreldes ei ole kuurorditsooni ulatus palju muutunud, ehkki inimkoormus on sel alal tohutult suurenenud. Kui kolmekümnendate lõpuks ületas Pärnut külastanud inimeste arv 12 000, kusjuures kolmandik oli välismaalasi, siis praegu on neid Pärnumaa puhul 1,4 miljonit, ligi pool neist välismaalased (peamiselt soomlased). Lähtuvalt sellest kannatab rand kohati ka ülekoormuse all ja valdavalt XIX sajandi esimesest poolest pärit taristu toel on keerukas tagada kõrgetasemelist rannateenindust. Probleem tervikuna ei
Alustada tuleb külastajauuringutest, külastusviiside ja külastusmahu seirest. Tuginedes külastajate arvule, saab edasi liikuda märksa keerukamasse, rekreatiivse koormustaluvuse hindamise etappi. Koormustaluvust omakorda jagatakse füüsiliseks, reaalseks ja efektiivseks. Koormustaluvuse uuringutes on maailmas viimastel aastatel tähtsustatud külastajakäitumist, kuna see määrab objektiivsetes, ühesarnastes keskkonnatingimustes esmase keskkonnamõju ulatuse ja määra. Inimkoormus väljendub mõjudes elustikule - sealhulgas taimkattele, pinnasele, mullastikule, veestikule, liikide pesitsusedukusele, rändele jms. Samuti võib piirkond saada häiritud visuaalselt või liigse külastajate arvu ja müra tõttu. 2.2 Seirealade valiku kriteeriumid lähtuvalt puhke- ja kaitseväärtustest Külastusseire metoodika arendamisel tuleb keskenduda eeskätt selliste kaitsealade või kaitseala osade uurimisele,
annaabi.ee 
