põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise tunnistab, et "ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid kord saadab head. Faust esindab humanismi ideid, ta on valgustusaja eetikaga inimene. Ta soovib parandada inimeste olukorda, ta tahab töötada kogu ühiskonna hüvanguks, seejuures nõudes eneselt maksimumi. Ka on talle iseloomulik aktiivne tegevus. Faust sümboliseerib inimlikku tunnetusjanu ja rahulolematust saavutatuga, nagu inimkondki, püüab ka tema leida asjade olemust; ta otsib mõtet inimeste tegutsemisele ja olemasolule.
Maailmas on silma paistnud A-kategooria näitleja Angelina Jolie, kes oma abikaasaga on lapsendanud mitmeid lapsi erinevatest maailmajagudest. Samuti on nad teinud suuri annetusi kolmanda maailma riikidele. Mitte ainult Jolie´ austajatele, vaid ka tervele maailmale on see nagu roheline tuli, mis on ajendiks näiteks ise vanemateta laste lapsendamisel. Neid on peetud selle tõttu väga eeskujulikeks staarideks. Eeskujud ei ole mingi uus nähtus küllap on nad eksisteerinud nii kaua kui inimkondki. Näiteks Platonil, antiik-kreeka filosoofil, oli oma eeskuju tema õpetaja Sokrates. Sokratese igapäevaelu seisnes turul inimestega diskuteerimises ja tööd ta ei teinud, mis Sokratese naisele sugugi meele järgi ei olnud. Sellegi poolest oli ta oma aja kohta üllatavalt tark ja mitmekülgne mees, kel oli anne mõelda teistmoodi. See tähendab, et eeskujud ei käitu iga päev alati täiuslikena, vaid nende üldine tegevus või mõni kindel sooritus tõstab nad teiste ees au sisse.
Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik Kommunikatsioon ehk organismidevaheline teabevahetus on kasvanud koos inimkonnaga. Tegemist on protsessiga, mida on võimalik erinevatel viisidel praktiseerida ning nagu inimkondki, on ka kommunikatsioon pidevas muutuses ning arengus. Selleks, et mõista milline on ja kuidas kujuneb suhtlemisprotsess, millised tegurid ja mil määral seda mõjutavad, tuleks meil suunata oma pilk suhtlemispsühholoogia poole, mille seisukohtadele tugineb ka käesolev kirjutis. Võtame vaatluse alla interaktsioone reguleerivad tegurid ning sõnumivormid, mis kujundavad inimeste arusaamu. Ruumi, kus elanikkond viibib, võib pidada sotsiokultuuriliseks ruumiks. See tähendab,
Loodust käsitati inimesest omaette eksisteeriva igavese nähtusena, kus kehtisid universaalsed looduse seadused. Õige ning vooruslik (vt Platon ja Aristoteles) maine riigivalitsemise viis ning õigus olid kosmilise jumaliku korra peegeldus. Loodust ei loonud jumalad - see eksisteeris aegade algusest. Loodus oli ühelt poolt muutumatu, kuid selles oli vastandina ka muutuv osa. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed (jumalikult täiuslikud), inimeste omad mitte. Lõppastmes püüdleb aga inimkondki täiuslikkuse kui eesmärgi poole (Aristoteles - püüd vooruslikkusele). Püüdu eesmärgi poole iseloomustati mõistega teleoloogia. Kreeka õpetlased rõhutasid: õiged teadmised eesmärgist juhivad inimtegevust kõigis valdkondades. Seega: teadmised ideaalsest riigist on oskus seda ehitada; teadmised õiglusest on oskus õiglast õigust luua, samuti selle alusel ühiskonnas vooruslikult elada. Seejuures loomuõigus ei avaldu konkreetse normistikuna, vaid tunnetatavate printsiipidena
annaabi.ee 
