6. Eetilise hinnangu sfäärid: Tegu(akt) õige,väär,kohustuslik,vabatahtlik;Tagajärjed hea,halb,neutraalne;Iseloom vooruslik,paheline,neutraalne;Motiiv hea tahe,kuri tahe, neutraalne. 7. Moraal ja teised normatiivsed süsteemid. Moraal-õigus:Mõned seadused võivad olla ebamoraalsed, kuid siiski kehtivad. Mõlemad taotlevad õiget ja valet, kiidetavat ja laidetavat. Moraal-usk:Eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel, religioon mingil jumalikul olendil. Moraal-etikett:Etikett põhineb ühiskondlikul eksistentsi vormil ja stiilil, moraal selle olemusel. 8. Eetika normid on vabatahtlikud/soovitatavad, normid on sõnastatud vastavalt olukorrale, ühiskonnale,sanktsioonideks südametunnistus kiitus,laitus,reputatsioon. Õiguslikud normid on kõigile kohustuslikud, alati, vastavalt siis formuleeritusele. Esitatud väga läbimõeldult ja täpselt
8. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused. Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal puudub transtsendentaalne mõõde. Moraal ja seadus. Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need praktikad. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflitke ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et need on seejuures kehtivad. Lisaks seadus ei hõlma moraali mõningaid aspekte
inimese jaoks kohustust eelmiste elude tagajärgedele alluda ja halbadest tegudest hoiduda. Iga inimese dharma on tema kohustus, varasemast pärinevate arvete tasumine. Kedagi või midagi ei saa süüdistada selles, millised me praegu oleme ja millistes oludes elame, kuna oleme selle ,,väja teeninud". Dukkha Dukkha on kannatus, ahistus. Dukkha tähendab nii füüsilisi kannatusi kui südamevalu, masendust ja meeleheidet. See hõlmab ka asjaolu, et inimkogemusel on valdavalt rahuldamatuse, lõpetamatuse ja seosetuse maik. Isegi kui ei olda õnnetu, on elu lõpetamata mõtete, suhete ja tegude jada. Inimese elu on lühike, kogemused on põgusad ja katkendlikud. Dukkha tähendab ka kõige püsitust ja kaduvust. Inimene põhjustab endale kannatused ise. Ta võib aga kannatust võita ilma kõrvalise abita (1) leppides sellega, (2) kannatuse olemust teadvustades, (3) oma meeli arendades. MAAILMA ALGUS
rahuldust oma Joonis 6 . Maslow vajaduste püramiid isiksuslike muutustega, loovust ja meelekindlust. R.Thomas (1979) märkis, et ainult üks sajast saavutab selle eesmärgi vähemat osaliseltki. Terve ja tasakaalukas isik liigub mööda neid astmeid, luues nii enda identiteeti, minapilti.. Esimene mulje Maslow` vajaduste hierarhiale näitab põhinevat inimkogemusel, siiski ei sisalda see täit tõde. Ajalugu on täis eneseohverdamisi, mille kaudu inimesed ei rahulda neid vajadusi, ometi saavad nad elus hakkama. Tänapäeval kujutatakse Maslow vajaduste „püramiidi“ sageli rombina ehk väga oluliseks on muutunud sotsiaalsete vajaduste rahuldamine (kiindumus, kuuluvus armastus). Bühleri 5 enesesuunamise faasi
annaabi.ee 
