Sellele mõtlemisviisile leidub parelleel Piiblist inimene pandi maad harima ja kaitsma: ,,Ja Jehhoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma" (1Mo2:15). Austraaliast pärit filosoof John Passmore näeb meie kristlikus taustas valitsevale suhtumisele lisaks ka looduse kaitsmise ja koostöö algeid: inimene vastutab lisaks teistele inimestele ka looduse eest (Passmore 1980:39-40). Inim- ja looduskeskse eetika üks oluline erinevus on käsitlus looduse väärtustest. Inimkeskses käsitluses seonduvad kõik väärtused ühel või teisel moel inimesega. Põhiküsimus on selles, kas loodusel võib olla iseseisvat, inimesest sõltumatut väärtust. Nortoni arvates tekitavad looduskaitse ja loodusest saadud paremaid väärtustamisi ja rikkalikuma elu kui loodust hävitav tegevus. See väärtus võiks olla piisav alus kogu looduskaitsele ning poleks vaja oletada, et loodusel on inimesest sõltumatuid väärtusi.
eneserealiseerimise tee, individuaalne kompass igapevastele tegevustele Aldo Leopold, Henry david thoreau eelkijad. tegelik Arne Dekke Eide Nss 2. Millal tekkis svakoloogiline liikumine ja mille poolest on see oluline? tekkis 1960-70, mis pdis kujundada loodusekesksemat mtteviisi. svakoloogiline liikumine phineb inimese mtteviisi muutumisel kige laiemas thenduses.vaimne mberttlemine. 3. Mis on inimkeskne koloogia, mis eristab svakoloogiat inimkesksest? inimkeskses koloogias on kesksel kohal indiviid,svakoloogias on kik olendid vrdsel positsioonil inimkeskne:valitsemine looduse le, looduskk on tooaine inimvajaduste rahuldamiseks,maj. kasv, Maa ressursse on palju, probleemide lahendus on tehnoloogilises progressis , tarbijalikkus, rahvusriik, tsentraliseeritud KK. svakoloogiline: kooskla loodusega, loodusel on sisemine vrtus,lihtus materjaalsetes vajadustes (ainult 1 osa eneseteostusest)
avalikkus. Linnaruum on ligitõmbav, mitmekesine ja turvaline elu-, töö- ning puhkekeskkond, mis arvestab piirkonna loodusliku, ajaloolise ning kultuurilise eripäraga. Nüüdisaegsed, säästlikud ja loodussõbralikud tehnoloogialahendused moodustavad harmoonilise koosluse ajalooliste arhitektuuriväärtustega. Puhas õhk ja vesi on kõigile kättesaadavad, ebasoodsate keskkonnategurite (saaste, müra, kiirgus) mõju on minimaalne. Inimkeskses linnaruumis eelisarendatakse kergliiklusteid. Pargid ja rohealad on korrastatud, uuendatud ning pakuvad inimestele nii töö- kui ka puhkekeskkonnana igal aastaajal tegevust. Toetame loodusliku mitmekesisuse säilitamist ja loodusvarade tõhusat kaitset, samuti keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja toodete väljatöötamist ning levikut. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu õigusloomes arvestataks Eesti loodusliku, geograafilise ja
religioosseid vaateid parandama. Konfutsius suri 72-aastaselt 479. aastal. Konfutsiuse õpetus Konfutsianism on Hiina pikaaegseim ja mõjukaim õpetus ning riiklik ideoloogia, mis hakkas kujunema 6.5. saj e.m.a Konfutsiuse õpetuse mõjul. Konfutsiusele oli Hiinas eelnenud juba ligi tuhandeaastane kirjakultuuri ja kõrgreligiooni traditsioon, kuid selle eripäraks oli asjaolu, et Konfutsius tõlgendas varasemaid seisukohti uutmoodi, inimkeskses ja humanistlikus võtmes. Termin 'konfutsianism' on Lääne päritolu ning tuletatud selle rajaja Konfutsiuse (Kong Fuzi) nimest. Konfutsianismi nimetuseks hiina keeles on ruxue või rujiao - `õpetlaste õpetus'. Kuigi konfutsianism on põhiliselt Hiina rahvuslik ideoloogia, kandus see Hiina kultuuri levikuga ka naabermaadesse ning avaldas suurt mõju Jaapani, Korea, Vietnami ja Taiwani kultuurile. Konfutsianismi aluseks on järgmised põhimõisted ren (,,humanistlikkus), mis koos li
looduselt armuande, vaid võtab neid ise; inimene peab elama loodusega kooskõlas), arusaamine indiviidi ja kollektiivi suhetest (kumb peab konflikti korral taganema), kas tõde on see, mida autoriteedid deklareerivad või see, mida teadus on tõestanud, kas vale on paratamatu või karistatav, kas ajavool on tsükliline või lineaarne, mis on privaatsus ja ruumiline distants 3. EDGAR SCHEINE MUDELID INIMKESKSES JUHTIMISES Oma hiljuti ilmunud raamatu organisatsioonikultuurist “The Corporate Culture Survi- val Guide”olete pealkirjastanud kui “juhised ellujäämiseks”. Miks on organisatsioonikul- tuur nii oluline? Organisatsiooni kultuur on paljude organisatsioonide jaoks nende tugevuse allikaks. Seetõttu on organisatsiooni ellujäämise seisukohalt oluline vähemalt mõista, mis on nende kultuuris sel- list, mis annab organisatsioonile tugevuse
annaabi.ee 
