ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi. Tehnika muudab maailma ja inimest ennast. Just tehnika on ühenduslüliks inimese ja looduse vahel. Mõjutus toimib mõlemas suunas. Mitte ainult tehnika ei reguleeri inimese loodussuhet, vaid
13 Kvantitatiivse paindlikkuse tagab tootmises tööjõu ja seadmete varu. Tootmise muutumine üha tellijakesksemaks ja logistiliste tegevuste pidevalt suurenev integratsioon kogu tarneahela ulatuses hankijast tarbijani on kaasa toonud olulisi muudatusi tootmisettevõtete organisatsiooni- ja juhtimisstruktuuridesse ning kogu tootmisprotsessi korraldamisse, muutes selle paindlikumaks ja inimkesksemaks. Logistilise süsteemi põhielemendiks on inimene. Seepärast on tootmislogistika võtmeküsimusteks tootmisprotsesside humaniseerimine ning õige inimese paigutamine õigele töökohale. Järjest jääb vähemaks ettevõtteid, kes kasutavad hiiglaslikke toorme- ja kapitaliressursse ning tootmistööliste armeed ja juhivad seda jäiga juhtimisstruktuuri ning rutiinsete protseduurireeglite abil. Praegu on kadumas ettevõtte struktuur, kus tippjuht
tuua endaga kaasa seaduse vastuvõtmist lähiaastatel, sest puuduvad piisavalt tugevad huvigrupid. Eks eelnõu algatamise motiividest anna aimu fakt, et eelnõu seletuskirja peatükk, mis kirjeldab eelnõu vajalikkust, koosneb pea eranditult Euroopa Liidu nõuete kirjeldamisest ja viidetest rahvusvahelistele aktidele. Alles kaheleheküljelise peatüki viimase lõigu eelviimases lauses on nenditud, et "seadust on vajalik Eesti ühiskonna kaasaegsemaks ja inimkesksemaks muutmisel". Muidugi ei saa eitada eelnõu suurimat positiivset mõju ta on vallandnud Eestis tavatult laiapõhjalise diskursuse võrdõiguslikkuse teemadel. Eesti puhul tuleks kasutada küll sõna 'laiapõhjalise' jutumärkides, kuid Eesti mõistes on teema suutnud siiski natukenegi välja murda. Seaduse näeb ette uue kontrollorgani soolise võrdõiguslikkuse komisjoni loomist. Ma ei tahaks laskuda selle komisjoni tööprintsiipide üksikasjadesse, arutlen mõne
annaabi.ee 
