Oluliseks klooster.Muusikuteks olid O.di Lasso muutus usk ainu vaimulikud. jumalasse.Ehitati palju kirikuid ja katetraale. (14-17 saj) renessans sündis 14 saj . J.Despres väärtuselt mitme häälsetes ilmalikes inimkeskseks. lauludes. Barokiaja muusika. Muusika eesmärgiks oli F.Handel Barokk arenes (16-18saj) mõjutada publikut J.S. Bach feodaal katolikes emotsionaalselt.Kurva teose riikides ,kus Keskaja muusika. Muusika kujundajaks ja J.Desprez Ajastu ideaaliks oli (5-15saj) säilitajaks kujunes H.Isaac pühak.Oluliseks klooster
maksma panna. Võitlus paavstide ja Itaalia linnade vastu hoidis keisreid sageli Saksamaa asjadest eemal ja nii hakkas sealgi nende võim nõrgenema. 13. sajandi keskpaiku kaotas keisrivõim oma tegeliku tähenduse. Nii Itaalia kui ka Saksamaa olid killunenud sõltumatuteks feodaalvaldusteks. Paavstid olid võitluses keisrivõimu vastu kindlalt peale jäänud. 2) Kunst ja kultuur varauusajal ( 43,44 ) Kunst ja kultuur muutusid jumalakesksuselt inimkeskseks. Ikoonide asemel tekkisid portreed. Hakati tellima endast ja enda perekonnast maale. Hakati eeskuju võtma antiikkultuurist. Inimest kujutati realistlikumana. Sellepärast tekkisid kunstnikule uued nõudmised. Uusajal muutus kopeerimise asemel tähtsamaks orginaali loomine. Igal kunstnikul oli oma käekiri. Kõige tuntum varauusaja kunstnik oli Leonardo da Vinci ( 1452. 1519. ). Teda peetakse renessansiajastu ideaalmeheks. Ta üritas joonistada valguseküllasemaid pilte
tulemusüksuse tasandile (suurendab juhtide motiveeritust ning vastutust lõpptulemuste saavutamise eest). SJ baseerub eestvedamise erinevatel teooriatel, milliseid iseloomustab juhtimisstiilide kahesuunalisus st. ühelt poolt juhtide orienteeritus ülesande täitmisele või juhiseid andvale käitumisele ja teiselt poolt orientatsiooni inimsuhetele ehk tuge andvale käitumisele. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhtimine jaguneb tegevuskeskseks ja inimkeskseks tegevuseks sõltuvalt vajadusest või olukorrast. Autorid, kes on täiustanud ja arendanud eestvedamise situatiivseid teooriaid: K.,Lewin, R.Blake, J.Mouton, F.E.Fiedler, P.Hersey ja K.Blanchard. Hersey-Blanchardi mudeli edukuse eeldused: 1. Tippjuhi valmisolek juhtimistegevuse delegeerimiseks - · Juhtimisõiguse detsentraliseerimine; · Alluvate toetamine, abistamine, õpetamine ja võimekamate edutamine; · Alluvatele tagasiside andmine ja töötulemuste objektiivne hindamine;