moraal ja kombed mandusid; ideaalid olid jäänud kättesaamatuks) KLASSITSISM (17.saj) levis Prantsusmaal normeeritus-reeglistatus, mõistusepärasus (tundeid ja neist tulenevaid kirgi peetakse madalamaks tahtest, peamine vastuolu ongi mõistuse ja tunnete vahel), selgus, loogilisus, täpsus, õpetlikkus (kunst pidi olema õpetlik: ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu), skemaatilisus (inimkaraktereid ei kujutata enam nende keerukuses, vaid vaatluse alla võetakse üksikud iseloomujooned) klassitsismi hääbumine suurte ja tähtsate teemade rõhutamine viis selleni, et hakati ülistama kuningat; liigne kasvatuslikkus viis selleni, et kirjandus muutus kuivalt moraliseerivaks; kirjandus mandus liiga rangete reeglite küüsis (paljude elujõuliste zanrite , nt novelli, romaani, draama ignoreerimine viis selleni, et järgnevatel sajanditel
Nii saigi klassitsismiku tragöödia peamiseks konfliktiks võitlus mõistuse ja tunnete vahel. Ka ,,madalamas" komöödias hinnati õpetlikkust, st moraalset üldistust. Näitekirjanduses oli rangeks normiks nn kolme ühtsuse põhimõte- aja-, koha- ja tegevusühtsus, mis nägi ette, et näidend peab kujutama ühes kohas, ühel päeval toimunud ühtset tegevust. Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Klassitsistid ei kujutanud enam inimkaraktereid keerulise tervikuna, vaid vaatlesid üksikuid iseloomujooni. Sellest tulenevalt olid tegelased ühekülgsed ja skemaatilised. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Prantsuse klassitsismi põhimõtted ja saavutused võttis kokku luuletaja ja kriitik Nicolas Boileau (1636- 1711) neljaosalises värsstraktaadis ,,Luulekunst" (1674). Ta tunnistas kunstivormina vaid riiklike ja poliitiliste teemade rõhutamise viis aga ka
olla midagi labast või "madalat". Ka "madalas" komöödiazanris õpetati õpetlikkust, s.o moraalset üldistust. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Eriti sügavalt mõjutas kirjandust maailmakuulsa matemaatiku, füüsiku ja filosoofi Rene Descartes'i ratsionalism, mille järgi kogu inimlikumaailmatunnetuse aluseks on mõistus. Klassitsistid ei kujuta enam inimkaraktereid tervikuna kogu nende keerulisuses, vaid võtavad vaatluse alla üksikud iseloomuomadused. Sellest tuleneb tegelaskujude ühekülgsus ja skemaatilisus. Klassitsistlike tragöödiate peamine konflikt on võitlus mõistuse ja tunnete vahel. Mida tähendas vastandus ,,antiik" vs ,,modernne"? Vastandus tähendas vana ja uue vaheldumist. Klassitsismiperioodil viidi läbi palju muutusi ja uuendusi, et tuua maailma innovaatilisust ja uudsust. Kõik vana oli iganenud ja halb, kõik uus aga
annaabi.ee 
