.................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4 abinõud ja eesmärgid................................................................................................4 alateadlik motivatsioon...........................................................................................5 inimihade ühisus.........................................................................................................5 mitmesed motivatsioonid................................................................................................5 motiveerivad seisundid...................................................................................................5 rahuldused tekitavad uusi emotsioone.....................................................................
eesmärkide, ihade või vajaduste uurimine. Alateadlik motivatsioon. Kuna kõik eesmärgid pole sageli teadvuses nähtavad siis oleme sunnitud tegelema ka kogu alateadliku motivatsiooni probleemiga. Psühhoanalüüs on tõestanud, et seos teadliku iha ja selle taga peituva lõpliku alateadliku eesmärgi vahel ei pruugi olla otsene. Seos võib nt olla negatiivne nagu see on vastutoime korral. Seega põhjendatud motivatsiooniteooria ei saa endale kuidagi lubada alateadliku elu eiramist. Inimihade ühisus. On tõestatud, et kõikide inimeste basaalsed või lõplikud ihad ei erine kaugeltki nii palju inimeste teadlikest igapäevastest ihadest. Selle põhjuseks on ka see, et erinevad kultuurid võivad pakkuda täiesti erinevat konkreetse iha rahuldamise viisi. Tihti on eesmärgid ise tunduvalt universaalsemad kui nende saavutamise viisid, sest saavutusviis erineb kultuuriti. Kuid selle põhjal saab järeldada ka seda, et inimesed on üksteisele rohkem sarnased kui võib algul arvata.
paremini kui sõna. Lootus ja argus heitlesid ta laugude all. Vastastikune meeldimus täitis meid mõlemaid imeliku hirmuga. Meie tumm vestlus kestis päikese loojanguni. Ma ei julgenud talle ligineda, kartes tallata teisi õisi. Ma ei tihanud teda puudutada, sest kartsin, et võib murduda ta pilk. Ah, kuidas tahtnuksin olla lill ja kasvada ta kõrval! Võib-olla soovinuks temagi olla inimene ja tunda inimihade valulist veetlust. Õhtuni lebasin liikumatult, juhm õnnest. Siis saabus pimedus ja kattis kõik oma vaibaga. Lahkusin lillest ja ta suri mu mälus. Öösel nägin und. Unes sündis ta uuesti. Ta vaatas mind vaikides. Tal olid mu enese silmad. Unenägu ütles, et ülane õitseb veel. Käin metsas igal kevadisel jõudepäeval. Otsin lagendikku ja lille. Tahan kaasa võtta oma armastatut. Otsin hoolega, süda täis painajalikku pinget