Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Üldandmed Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Kaart Rahvaarv, selle muutumine ja Rahvastikupüramiid Rahvaarv on 28,146,656 inimest. Rahvarvu muutumine 2000 aastal- 20,660,700 2001 aastal- 21,122,700 2002 aastal- 21,589,240 2003 aastal- 22,054,280 2004 aastal- 22,529,340 2005 aastal- 23,118,990 2006 aastal- 23,680,640...
..................................................7 Kasutatud kirjandus...........................................................................8 2 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks Prantsusmaa, sest see riik on mind alati köitnud ning minuarust on see üks ilusaim riik maailmas. Kahjuks ei ole ma sinna ise veel sattunud aga tulevikus on mul kindel plaan sinna minna. Järgnevas töös tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Minu töö eesmärk ongi tutvustada lühidalt Prantsusmaad. 3 Üldandmed Prantsusmaa täisnimi on Prantsuse Vabariik e. République Française. Selle riigi pealinn on Pariis. Alates 2007. aastast on seal presidendiks Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa pindala on 547 030 km2 ning rahvaarv (2007 andmetel) on 64 102 000 inimest. Rahaühikuks on seal Euro ( enne oli frank ) . (Eneke 1984) Geograafiline asend
...................................................... 15 3 Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest. Prantsusmaa Vapp Prantsusmaa Lipp Prantsusmaa asukoht kaardil 4 1. Loodus 1.1 Relieef Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on
Kasutatakse definitsiooni ,,land going to waste". Osa sellest raisatud maast moodustavad vanad tööstushooned, kuid enamjaolt on see lihtsalt vaba ruum, mis on planeerimise käigus lihtsalt ,,üle jäänud". Paljude 20. sajandil rajatud elamumaade ning kortermajade ümbrusesse on jäetud lihtsalt tühjad platsid, ilma kindla eesmäärgita, sisutud kohad või mõnel juhul halvasti planeeritud kultuurmaastik. Selline vaba ruumi üleküllus soodustab selle rajooni hülgamist. Ehk siis nagu inimgeograafiast teama on vahemaal summutav toime, tänu millele on peaaegu pooled eluruumid ja kauplused tühjad ja hüljatud. Paljudes linnapiirkondades on liiga palju avalike ruume nagu haljasalad, pargid ja muud platsid, millest enamus on halvasti disainitud ja korraldatud ning nende eest ei hoolitseta korralikult. Nüüd, kompaktsuse parandamiseks, vaadatakse uuesti üle pargid ja tühjad alad, et
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest
revolutsioon. Eriti oluliselt muutus inimgeograafia, loodusgeograafiale oli paradigma vahetuse mõju märksa väiksem. Sellepärast läksid ka kaks geograafia haru sel perioodil lõplikult lahku. Inimgeograafia arenguperioodi peale 1973. aastat võib nimetada ka filosoofiliste vaidluste perioodiks, kuna uue ajastu algust tajusid kõigepealt filosoofilid ja ka geograafias said uued filosoofilised teooriad palju tähelepanu, hakatati ise filosofeerima. Selle taga seisid erinevad arusaamad inimgeograafiast ja selle eesmärkidest. Inimgeograafia teadusena sattus alates 1970- ndatest aastatest, õnnestunud paradigmavahetusest hoolimata, jarjest enam kriisi. Kvantitatiivse revolutsiooni algus Schaefer. Tema raamatu "Erandlikkus geograajias" ilmumine 1953. aastal on paradigmavahetuse algus. · Ründas regiooniparadigma seisukohti, mis Richard Hartshorne oli kokku võtnud ja mis USA-s olid muutunud üldtunnustatuteks.
Sündimus Suremus Eluiga Immigratsioon, emigratsioon 26. Elutabelid, demograafilised püramiidid, ellujäämuskõverad ja nende tüübid? Elutabelid Elutabel esitatakse enamasti kohordi kohta (grupp ühevanuselisi isendeid) kuid saab kasutada ka vanuselise struktuuri kujutamiseks. Elutabelis on kajastatud isendite sündivust, suremust vanusegruppide kaupa ja arvutatud iga vanusegrupi oodatav eluiga (ellujäämise tõenäosus). Vanusepüramiidid Inimgeograafiast on sama funktsiooniga graafikud tuntud rahvastiku- e. demograafiliste püramiididena. See koosneb tegelikult kahest teineteise vastu asetatud tulpdiagrammist. Üks neist kujutab isaste ja teine emaste arvukust erinevates vanusejärkudes (vaata joonist 9). Samasuguseid püramiide saab teha ka teiste suguliselt sigivate organismide kohta (suguta sigijatel pole isaseid ja emaseid, nende kohta saab teha tavalise tulpdiagrammi). Ellujäämiskõverad