Vähemalt ma arvan et midagi sellist?) Suhete ümberkujunemine: ruumiline korraldumine Protsesside tagajärg: ruumiline korraldus Nüüd jõudis kätte aeg, kus geograafid said uurida üle-regioonilisi nähtuseid, uurida 1 nähtuse ruumikorraldust ehk nähtust eri kohtades. (enne seda oli vaid mitme nähtuse omavahelise vastastikmõju uurimine) !Ruumiline separatism:ruumi mõju suhetele; eriliste, vaid ruumi omadustest sõltuvate seaduspärade otsimine ruumikorralduses. Bunge karuteened inimgeograafiale: vilets sloogan (kvantitatiivne revolutsioon) ja inimgeograafia liiga varajane matematiseerimine. Tehti liiga vara, mistõttu tuli sisu liigselt lihtsustada, mis tegi töö triviaalseks, tähtsusetuks. Liigne inimgeograafia üldistamine, pidas oma valdkonda (teoreetiline geograafia) kõige tähtsamaks ja jälle isoleeris teadust. Bunge jüngrid lõid ruumianalüüsi. Walter Isard: majandusliku geograafia ümberkujundamine. Regiooniteadus on
Vähemalt ma arvan et midagi sellist?) Suhete ümberkujunemine: ruumiline korraldumine Protsesside tagajärg: ruumiline korraldus Nüüd jõudis kätte aeg, kus geograafid said uurida üle-regioonilisi nähtuseid, uurida 1 nähtuse ruumikorraldust ehk nähtust eri kohtades. (enne seda oli vaid mitme nähtuse omavahelise vastastikmõju uurimine) !Ruumiline separatism:ruumi mõju suhetele; eriliste, vaid ruumi omadustest sõltuvate seaduspärade otsimine ruumikorralduses. Bunge karuteened inimgeograafiale: vilets sloogan (kvantitatiivne revolutsioon) ja inimgeograafia liiga varajane matematiseerimine. Tehti liiga vara, mistõttu tuli sisu liigselt lihtsustada, mis tegi töö triviaalseks, tähtsusetuks. Liigne inimgeograafia üldistamine, pidas oma valdkonda (teoreetiline geograafia) kõige tähtsamaks ja jälle isoleeris teadust. Bunge jüngrid lõid ruumianalüüsi. Walter Isard: majandusliku geograafia ümberkujundamine. Regiooniteadus on
teeks. Rõhku pandi kliima ja keskkonna struktuurile ning selle mõjudest inimtegevusele. Antud teooriat tuntakse nime keskkonnadeterminism all. Keskkonnadeterminism ütleb, et inimtegevust mõjutab füüsiline keskkond, milles tegevus aset leiab. Seega välistab antud teooria peaaegu täielikult inimese vaba tahte ja otsustusõiguse. Keskkonnadeterminismi teooria oli kaua populaarne, kuid 1960. aastatel hakati inimgeograafiale teaduslikult lähenema. Inimkäitumisele hakati otsima universaalseid põhjendusi ja seaduseid. Inimese vaba valiku võimalikkus tuli taas päevakorda ning inimesed lakkasid olemast vaid punktid kaardil. Eeldati, et kõik inimesed lähtuvad oma käitumises ühesugustest üldistest seadustest. Seda üldist seaduspärastust hakatigi otsima. Tulemusteks olid Christalleri paigutushierarhia mudel, Alonso maakasutusmudel ja Weberi tööstushoonete paigutumise mudel. Seega üritasid tolle ajastu
nõuavad, õpetavad ja regionaalsed varustavad faktiliste teadmistega. Teoreetiline geo - selle ül on kõige üldisemate arusaamade väljatöötamine ja igasuguste inim geo nähtuste ruumilise korralduse kohta käivate seaduspärasuste otsing. Teoreetilise geograafia väärtus on selles, et tema kaudu võib ühes süstemaatilises geograafias saavutatud tulemusi üle kanda teise. Teoreetiline geograafia on veel noor ja mitte kuigi arenenud. Pole isegi täpselt teada, kas eksisteerib loodus-ja inimgeograafiale ühine teoreetiline geograafia või ainuIt teoreetiline inimgeograafia. INIMGEOGRAAFIA RAKENDAMINE on geograafilise (nii loodus-kui inimgeograafilise) teabe levitamine geograafia vanim ja kõige suurema mahuga rakendusala. Kirjutatakse ja avaldatakse teaduslikke, aine-ja pildiraamatuid ning õpikuid, koostatakse ja trükitakse statistikakogumikke, aga samuti mitmesuguseid kaarte ning plaane, viimasel ajal korrastatakse, säilitatakse ja levitatakse geograafilist teavet ka arvutite abiga.
annaabi.ee 
