1981 a. Sanger: mitokondriaalse genoomi järjestus 1987 a. USA DoE initsiatiiv inimgenoomi uurimiseks 1988 a. USA NIH loob National Center of Human Genome Research, paralleelselt luuakse HUGO 1990 a. algab HGP 1992 a. Weissenbach: esimene mikrosatelliitidel põhinev geenide aheldatuse kaart 1995 a. Lander: esimene STS põhinev aheldatuse kaart 1999 a. Sanger Center: esimene inimkromosoomi (22) täielik järjestus 2001 a. 90% inimgenoomist sekveneeritud (Celera ja HGSC) 2003 a. inimgenoom on 99% ulatuses sekveneeritud Esmane eesmärk, saada informatsiooni inimese geneetilise pärandi kohta, mis omakorda aitab selgitada erinevate geenide osa ontogeneesis ja patoloogiate tekkes. Projekt algselt planeeritud 15 aastaks, lõpetatud 2 aastat varem! Lisaks suured satelliitprojektid: Uute genoomi uuringutele suunatud tehnoloogiate ja vahendite loomine. *Viie mudelorganismi genoomi sekveneerimine. *HGP eetiliste, õiguslike ja sotsiaalsete tagajärgede analüüs (Ethical,
Ajalooliselt olulised hetked: · Konna kloonimine 1952. aastal (Thomas J. King and Robert W. Briggs). · 1984. aastal üritasid McGrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt, kuid ebaõnnestusid. · 1996. aastal klooniti lammas Dolly (elas 6 aastaseks suri kopsuhaigusesse) · Sellele eelnes ligi 300 ebaõnnestunud eksperimenti. · 26 juuni 2000 valmis inimgenoomi kaart 90%. · 2002 aasta aprillis selgitati inimgenoom täielikult välja. Ka teiste kloonitud imetajate puhul (siga, kass, lehm jne.) on edukus olnud vaid mõned protsendid TRANSGEENSED ORGANISMID Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt
Sanger: mitokondriaalse genoomi järjestus, 1987 a. USA DoE initsiatiiv inimgenoomi uurimiseks, 1988 a. USA NIH loob National Center of Human Genome Research, paralleelselt luuakse HUGO, 1990 a. algab HGP, 1992 a. Weissenbach: esimene mikrosatelliitidel põhinev geenide aheldatuse kaart, 1995 a. Lander: esimene STS põhinev aheldatuse kaart, 1999 a. Sanger Center: esimene inimkromosoomi (22) täielik järjestus, 2001 a. 90% inimgenoomist sekveneeritud (Celera ja HGSC), 2003 a. inimgenoom on 99% ulatuses sekveneeritud. Esmane eesmärk, saada informatsiooni inimese geneetilise pärandi kohta, mis omakorda aitab selgitada erinevate geenide osa ontogeneesis ja patoloogiate tekkes. Projekt algselt planeeritud 15 aastaks, lõpetatud 2 aastat varem! Lisaks suured satelliitprojektid: Uute genoomi uuringutele suunatud tehnoloogiate ja vahendite loomine, Viie mudelorganismi genoomi sekveneerimine, HGP eetiliste, õiguslike ja sotsiaalsete tagajärgede analüüs
juhuslik. SINEd esinevad eukromatiinis, geenirikastes R-vöötides ja LINEd paiknevad G-vöötides (AT rikkad alad, geenivaesed). SINEde korduste arv on väiksem kui LINEdel. SINEd ei ole viiruslikku päritolu, nad ei kodeeri oma pöördtranskriptaasi, on rekombinatsiooni hotspotideks. LINEd on viiruslikku päritolu. Kodeerivad oma pöördtranskriptaasi, pol II transkriptid. Mõlemad kasutavad copy paste mehanismi. • Evolutsioon – inimgenoom on suurem ning sisaldab rohkem kordusi kui ükski teine looma genoom. Retrotransposoon-kordused on väga erinevad erinevate primaatide liinides. Need erinevused on viinud 15-20% suurema inimgenoomini viimase 50 milj aasta jooksul primaatide evolutsioonis, 90% sellest on tänu uutele retrotransposoonide insertsioonidele. • • Retrotransponeerumise erinevad mõjud genoomi struktuurile, stabiilsusele, evolutsioonile (e.g. Alu-de eksoniseerumine) ja
annaabi.ee 
