hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük Uskumused Austati loodusjõude nendest sõltus saagikus ja kariloomade elu Päike, vihm ja maapind Jumalad inimestesarnased Jumalatele toodi annetusi, et nende õnnistust saada
Vana-Kreekal ja Etruksidel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga. · Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja · Polüteistlik religioon(palju kultuuri tegid vangistatud orjad jumalaid) jumalad inimestesarnased nii vaimult kui · Rooma ja Kreeka kunstil tohutu kujult mõju kuni tänapäevani välja (renessanss 15.-16.saj, klassitsism · Kreeka tohutu mõju: Antiik 19.saj) ja isegi tänapäeval (Kreeka ja Rooma kultuur ning (postmodernism) kunst üheskoos) on nii või naa
Tänapäeva Indias see päris nii pole, kuid see on traditsiooniline arusaam läbi elu kulgemisest. 500eKr 500 pKr mutuus religioon rahvalikumaks, nim eepiliseks ajastuks, tekkisid eeposed: Mahabharata, Ramayana. Arvati, et eepose kuulamine toob ka religioosset kasu. Mahabharata tekib selline kontseptsioon nagu Ahimsa ehk vägivallatus. Seal ka terve peatükk sellest, kuhu palverännakuid teha tuleks. Bhakti intiimset laadi pühendumus. Õpetustes on jumalused inimestesarnased (nt Krisnat kujutatakse teinekord muda sööva lapsena; noorukina, kes varastab rõivaid), inimestele lähedased. Vabanemisele viivad 3 asja: karma, teadmine, bhakti (täielik hingeline pühendumus jumalale). Devi naissoost kaasa.. tema ja Siva kooslus oli lahutamatu pakt, pani aluse..mingi asja tekkele Siva kummardamine on seotud ka surma kummardamisega. 2.aastatuhande algul pKr tungisid Indiasse moslemid, sissetungi mõju polnud katastroofiline,
rohkem, kui näiteks Vanadel-Idamaadel aastatuhandetega. Kreeka kultuur kasvas välja eluringist, millele oli iseloomulik vaba elujaatus, eneseusaldus ja tõeluserõõm. Nende iluideaaliks sai lihtsus ja loomulikkus, inimlik mõõt. Vabad idamaisest hirmust hauataguse elu ees, oskasid nad ka oma kultuuris vabaneda julmusest ning hirmuga mõjutamisest. Uskudes küll nagu teisedki vana aja inimesed, et kogu loodus on asutatud jumalate poolt, olid need jumalad neil üpris inimestesarnased, nõrkustega, mille üle söandati isegi nalja heita. Sellisel taustal ei kujunenud välja ka idamaist despootlikku võimustruktuuri, riigikorralduses domineeris demokraatlik suund. Kreeklaste ühiskond koosnes lõdvalt seotud linnriikide poliste liidust, kus igal üksusel oli iseseisev otsustamisõigus. Nagu iga üksikisik, nii võis ka iga linn leida eneseteostust erinevatel elualadel. Kreeklaste vaimsus ja elutunne oli väga