Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumine sotsiaalses straatumis. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset. Vertikaalne: putka müüja->putkade ülemjuhataja- >pangateller->panga saali juhataja Horisontaalne- nt maalt linna; ühest majandusharust teise.
Erinevate gruppide ja eri inimeste ootused mingi rolli suhtes võivad olla väga erinevad. Rollikujutlused (sinul iseenda suhtes). Kujutlus mingist rollist tähendab, et sinul endal peab olema ettekujutus vastaspoole ootustest ja nendega tuleb arvestada. Sa pead suutma oma rolli hästi ette kujutada ja uskuma, et suudad seda täita. Kõigil meil on palju rolle, osa neist on põhirollid, osa kõrvalrollid. Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine : · Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib)
Erinevate gruppide ja eri inimeste ootused mingi rolli suhtes võivad olla väga erinevad. Rollikujutlused (sinul iseenda suhtes). Kujutlus mingist rollist tähendab, et sinul endal peab olema ettekujutus vastaspoole ootustest ja nendega tuleb arvestada. Sa pead suutma oma rolli hästi ette kujutada ja uskuma, et suudad seda täita. Kõigil meil on palju rolle, osa neist on põhirollid, osa kõrvalrollid. Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib).
Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 54. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. INIMESTEGRUPP, KES EI SUUDA VÕI EI TAHA KOHANEDA ÜHISKONNAS VÄLJAKUJUNENUD NORMIDEGA. NÄITEKS: HÄKKERID, KURJATEGIJAD, PIRAADID. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Otsivad teisi, kes jagavad samu vaateid ja tugevdavad nende vastuseisu üldlevinud väärtustele ja käitumisele. Ntx: biitnikud,
annaabi.ee 
