meelsusetu, nagu näitas teadlik ja visa opositsioon saksastamispüüete vastu gümnaasiumis. Ta oli erksa kõrvaltvaatajana kaasa elanud ärkamisaja tulisemad aasta ja oli juba koolipoisieas rahvuslikult ärganud. Seepärast polnud kindlasti mitte juhus, et ta Eestis Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ,,põrandaaluse" ,,Vironia" algringkonnaga liitus ja niiviisi EÜS-i asutajate hulka sattus. ,,Eesti Üliõpilaste Selts" oli koht, kus nooris inimesis küdev tuli sai õhutust, hapnikku, nii et see võis leegitsema lüüa ega sumbunud õhupuudusel" EÜS-is oli komme koosolekuil kõnesid pidada rahvuslikkude ainete kohta. V. Reimani osaks sai kõneleda priiuse järjekordsel aastapäeval 1883, oma teisel ülikooliaastal. Suvevaheajad ta veetis kodus ja töötas gümnaasiumiõpilasena ja üliõpilasenagi, pastlad- rätid jalas, oma talu väljadel ja luhtadel, aga ka mõisaväljal. Üliõpilasena käis vahel
inimene erineb loomast Kaine inimaru on maailmas jaotatud kõige paremini, sest igaüks arvab, et tema on sellega varustatud niivõrd hästi, et isegi need, keda on üliraske rahuldada igas muus asjas, pole harjunud seda ihaldama rohkem kui neil parajasti on. Seejuures pole tõenäoline, et kõik eksivad; see vaid pigem tunnistab, et võime hästi otsustada ja tõde eristada valest - see ongi, mida nimetatakse kaineks inimaruks ehk mõistuseks - on kõigis inimesis loomulikult ühesugune. Nii ka meie arvamuste erinevus ei tule sellest, et arvamustest ühed on mõistiikumad kui teised, vaid ainult sellest, et oma mõtteid juhime erinevaid teid mööda ega vaatle samu asju. Kaine inimaru on ainus, mis meist teeb inimese ja eraldab loomadest. 17) neli meetodi reeglit ja nende lühiiseloomustus Esimeseks reegliks oli: iialgi mitte midagi pidada tõeliseks, mida ma evidentselt ei tunnetanud, et see on niisugune; s.o
Teiste sõnadega, eristatakse õigust objektiivses mõttes kehtivate õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigustust. Teatmekirjanduses: ,,õigus" riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite (-normide) kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. ,,Õigus" kõigis inimesis toimiv vaimne jõud, mis toetatuna välisest võimust, on suunatud ühiskondliku kooselu reguleerimisele inimeste omavaheliste ning inimeste ja asjade suhete korraldamise kaudu. Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja
annaabi.ee 
