- näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu.
sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. · Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu.
riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3. VANA-KREEKA RELIGIOON JA AVALIKUD PIDUSTUSED: 3.1. Jumalad: Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Jumalad, keda kujutati antropomorfsetena (inimesesarnastena) nii välimuselt kui ka iseloomult, valitsesid loodusjõude või kandsid hoolt mõne konkreetse tegevusvaldkonna , näiteks põlluharimise, käsitöö või sõjapidamise eest. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus. Nende elupaigaks oli Olümpose mägi Põhja-Kreekas, kuid kreeklaste arvates võisid nad vabalt liikuda igal pool. 3.2. Jumalate ja inimeste põlvnemine:
riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3. VANA-KREEKA RELIGIOON JA AVALIKUD PIDUSTUSED: 3.1. Jumalad: Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Jumalad, keda kujutati antropomorfsetena (inimesesarnastena) nii välimuselt kui ka iseloomult, valitsesid loodusjõude või kandsid hoolt mõne konkreetse tegevusvaldkonna , näiteks põlluharimise, käsitöö või sõjapidamise eest. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus. Nende elupaigaks oli Olümpose mägi Põhja-Kreekas, kuid kreeklaste arvates võisid nad vabalt liikuda igal pool. 3.2. Jumalate ja inimeste põlvnemine:
Erinevalt Egiptusega on Mesopotaamia arhitektuuri säilinud vähem, tervena pole säilinud ühtegi templit Kuningas Sarru-ken lõi esimese suurriigi Mesopotaamia alal, mida võis nim impeeriumiks, selle pealinn oli Agade (Bagdadi alal) Suurriik oli 2keelne ja aitas kaasa sumeri ja akkadi kultuuride sulandumisele Usundist Usund tunnistab paljusid jumalaid polüteistlik Ei saa vaadelda sama skeemi järgi nagu monoteistlikke usundeid Antropomorfistlik jumalakäsitlus jumalaid kujutatakse inimesesarnastena kõiges (mitte vaid inimeskujulistena), nende iseloom on inimlik, mõtlevad ja tegutsevad nagu inimesed, suhted omavahel samasugused (sõprussuhted, tülid, abielu, lapsed), kõik inimlikud vajadused ja nõrkused on neile omased, inimestest targemad ja tugevamad. Inimesed on surelikud, jumalad surematud. Egiptuses arvati, et ka jumalad võivad surra ja nende tekstides vihjeid, et jumalad pöörduvad kunagi algseisundisse tagasi, mesopotaamias selliseid vihjeid pole,
annaabi.ee 
