Surmajärgsus Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu, mistõttu maine elu oli ainult ettevalmistuseks surmajärgseks igaveseks eluks. Inimese surma järel lahkus tema surematu hing „Ka“ inimkehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et „Ka“ naaseks kehasse tagasi. Laiba säilimiseks see palsameeriti (mumifitseeriti), mille tulemusena valmis muumia. Muumia asetati puidust või kivist välja raiutud inimesekujulisse kirstu (sarkofaagi), mis asetati püramiidis asuvasse või maa-alusesse hauakambrisse ning lisati juurde hauapanused. Vaarao Amenhotep IV (u. 14 saj. eKr) üritas Egiptuse religiooni reformides vähendada preesterkonna mõju riigi valitsemisele ja kehtestas monoteismi. Seetõttu austati ainult päikesejumal Atomit (kujutati päikese kettana), ent peale vaarao surma taastati jälle polüteism. Kunst Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu.
• zoomorfsetena – loomakujulistena (nt Apis) • pool-inimeste ja pool-loomadena (nt Ra – päikese jumal; Horos - taevajumal) Religiooni iselooustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg. Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu. Maine elu oli ettevalmistuseks surmajärgseks eluks. Laip palsameeriti, valmis muumia. Muumia asetati puidust või kivist inimesekujulisse hauda (sarkofaagi), mis asetati püramiidis asuvasse hauakambrisse. Surnute raamatutes kujutatakse surnute maailma; hinge ja hauataguste elu. Vaarao Amenhotep IV üritas Egiptuse religiooni reformides vähendada preesterkonna mõju riigi valitsemisele ja kehtestas monoteismi. Austati ainult päikesejumalat Atonit. Et näidata oma ustavust ainujumal Atonile, muutis vaarao oma nime Ehnatoniks. Tema naine Nofretete ja poeg Tutanhamon. Peale vaarao surma siiski taastati polüteism. 5
puhastavad palmiveini ja purustatud lõhnainetega. Siis täidavad nad kõhuõõne mürri ja muude vürtsidega ning õmblevad uuesti kinni. Kui see tehtud, panevad nad keha seitsmekümneks päevaks soodasse, nii et see oleks üleni kaetud. Seitsmekümne päeva möödudes pesevad nad surnukeha, mähivad selle tervenisti linasesse riideribasse ja määrivad kummivaiguga, mida egiptlased liimina kasutavad. Sellisel kujul antakse surnukeha tagasi omastele. Omaksed panevad ta puust inimesekujulisse sarkofaagi, sulgevad selle ning viivad hauakambrisse, kus paigutavad otse vastu seina. Selline on kõige täiuslikum balsameerimise viis. Egiptuse matusepaigad asusid reeglina Niiluse läänekaldal ja matusekommete hulka kuulus surnu toimetamine paadig üle jõe idast läände. Järgnes nutulaulust saadetud matuserongkäik hauakambri juurde, kus ohverdarti loomi, asetati muumia sarkofaagi, suleti see hauakambrisse ja asuti siis peiesid pidama.
annaabi.ee 
