Millest nad toituvad? Kuidas nad paljunevad? Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Huvitavat Kokkuvõttev lünktekst Kuhu kuulub kirp? Kirbud on putukad, kes kuuluvad: loomade riiki lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kirbuliste seltsi Kes on kirbulised? Kirbulised on parasiidid Maailmas on neid umbes 2400 erinevat liiki Umbes 70 neist on Kesk-Euroopas Eestis on väga tavalised koerakirp ja kassikirp, haruldasem aga inimesekirp Suurim kirp Eestis on kuni 5 mm pikkune mutikirp Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on üksteisega kokku kasvanud Pikkus on 1,5 kuni 4,5 mm Tundlad on suhteliselt lühikesed ning silmad vähe arenenud Suised on pistmistüüpi ja alla suunatud Neil on tugevad jalad, mis on kohastunud hüppamiseks Kus nad elavad? Kirbud elavad nö oma “peremehe kehal” Millest nad toituvad? Kirpude peamiseks toiduks on elusolendite veri
Valmikute toiduks on peremeeste veri, mille saamiseks kirbud tema naha läbi hammustavad ja siis tekkinud augu kaudu imevad. Kirpude külgedelt lamenenud keha võimaldab neil osavalt peremehe karvade või sulgede vahel liikuda. Tavaliselt eelistavad kirbud mingit kindlat linnu- või loomaliiki, kuid õiget peremeest pole parasjagu leida, võivad nad imeda ka teiste loomade verd. Näiteks ründavad inimest sageli kassikirp ja koerakirp. Inimesekirp on seoses keskküttega majade kasutuselevõtuga hoopis havemini esinev ja kantud punasesse raamatusse. Kirbud võivad pikka aega nälgida, peaaegu aasta. Kui kirpe hoiti vaid detriidiga täidetud ruumis, kus neil polnud võimalust verd imeda, pidasid nad vastu poolteist aastat. Hüppevõime on eri liikidel erinevalt arenenud. Sellistel kirpudel, kelle peremeheks on aktiivselt ringi liikuvad, kindla pesakohata loomad nagu näiteks koerad ja kassid, on
haruldastest jooksikutest elavad inimtekkelistel elupaikadel nagu teeperved, jäätmaad, karjäärid PROTSESS: Elupaigatingimused muutuvad kiiresti ja paljud on ennustamatute (pole lihtsalt uuritud!) tagajärgedega (nt Münchenis on viimase 100 aastaga hävinud 180 taimeliiki). * Mis on hemeroobus, nimeta paralleelmõisteid ja hemeroobsusklasse? Looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse. 1. Eristatakse • sõltujad (inimesekirp, rändrott, umbrohud, varblased) • ärakasutajad (tihased, oravad) • sallijad (rebane, nahkhiir) • vältijad (kitsed, haned) • pagejad ehk liigid, kes linnas elada ei suuda (kaljukotkas, käpalised, ilves, karu) 2. uluk/metsloom, hulkuv/metsistunud, koduloom/lemmikloom, kariloom/põllumajandusloom, kahjur, laboriloom, loomaaialoom 3. sümpaatsed (siil), neutraalsed, vihatud (kapsauss) 4
Heitmed utiliseerimata jäätmed: tahked, vedelad või gaasilised ained ja msg. esemed (prügi, heitgaas, reovesi, jääksoojus jm.), mis on ülearused ning mida on tarvis käidelda ja kõrvaldada, et nad ei saastaks keskkonda. Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi lastud vesi. Hemeroobsus 1. looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse. Eristatakse hemerofiilseid e. inimkaaslejaid (inimesekirp, rändrott, umbrohud) ja hemerofoobseid e. kultuuripagejaid (kaljukotkas, käpalised) liike. 2. geoökoloogias maastikus avalduva inimmõju määr (hinnatuna tulnuk- ja lühieataimede alusel). Eristatakse 6 maastiku hemeroobsusastet: looduslik, looduslähedane, poollooduslik, looduskauge, loodusvõõras ja tehislik. Herbitsiidid keemilised umbrohutõrjevahendid. Herbivooria e. taimetoidulisus taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe.
annaabi.ee 
