Teine liigitamisvõimalus · Looduslik NÄIDE: loodusseadused- ma võin tahta lõpmatuseni elada. Ma tahaksin lennata · Ühiskondlik NÄIDE: liiklusreeglid, teiste inimeste arvavus. Pean täitma kooli sisekorraeeskirju Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud kui ka sundvalikud determineeritud. Võib tunduda, et kui inimen teeb valikuid vabal tahtal, siis on tal tahtevabadus olemas, kuid nõrge determinismi pooldaja eitab seda. Tema seisukoht on, et inimense tahtmised on ju samuti determineeritud, sest neil kõigil on põhjus. Seega mingit tahtevabadust pole. Nõrge determinismi pooldajad leiavad, et küsimus, kas inimese tahe on vaba, on üldse mõttetu. Näiteks kui ma väidan, et tahan süüa jäätist, võib minu käest küsida, miks sa tahad seda süüa. Kui ma vastan, sest ma tahan, tuleb välja: ma tahan süüa jäätist. Kui siit edasi küsida, miks sa tahad tahta süüa jäätist,
seepärast seostubki pahega liialdus ja loomutäiusega vahepealsus. →headuse tee on üks. Milline võiks olla eetiline õigus? Äärmustest hoiduv. Demokraatliku riigi õigus saab üldjoontes lähtuda kas üksikindiviidist või avalikust huvist. Ühel juhul sunnitakse inimesi individualismile, kuis igaüks peab seisma enda eest ise. Teisel juhul sunnitakse inimene alluma kollektivismile, piirates inimense vaba tahet. Aristotelese eetika järgi võiks ja peaks sellisel juhul eelistama nende äärmuste vahepealset keskteed. III RAAMAT: „Valik“ Loomutäiuse uurijatel on vajalik määratleda seda, mis on vabatahtlik ja mis mitte. Mis on vastu tahtmist tundub sündivat sunni või teadmatuse läbi. Sunniviisiline on see, mille lähtealus on väljaspool. Vabatahtlik on see kui tegu valitakse vastavalt hetkevajaduse eesmärgist – lähtealus
eest. - kavatsetus on isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgistatud realiseerimine - otsene tahtlus näitab, et isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule - kaudne tahtlus näitab, et isik peab võimalikuks oma käitumise vastavust süüteokoosseisule Valetamine On see kui inimene püüab varjata teadaolevat. „Valedetektori” testis esitatakse inimesele nö kriitilisi stiimuleid, mille peale peaks inimense füsioloogilised seisundid viitama. Küll aga on probleemiks see, et „Miks?!” inimene neile stiimulitele reageerib. Valetamise avastamisele on suunatud ka näiteks ajuprotsesside kuvamise meetodid – EEG ja fMRI aparaadid võimaldavad nt valetava aju pilti tuvastada. fMRI-ga on võimalik näidata eesmise aju tsingulaarkorteksi piirkonda, mis aktiveerub ja see näitabki pilti nö „Valetavast ajust”. Sissejuhatus sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse
annaabi.ee 
