õige, kuid samas on sellel ka teine pool, et tõesti ei teatud mingit asja. Vaprus on hirmu ja hulljulguse vahepeal. Vapper inimene võib karta, kuid teeb ikka tarviliku ära ning peab kannatustele vastu. Surra kartuse eest, on lihtsalt argpükslikus ja see näitab inimese nõrka iseloomu. Taltsutus on pigem vabatahtlik kui arglikus. Kui inimene ei suuda end taltsutada mingi asja suhtes, siis tuleneb see tema tahtest. Taltsutamatu inimenese jaoks on kõik tahted vabatahtlikud, kuna ta ihkab neid ja tahab selleni jõuda. VI raamat. Loomutäiuse liik jaguneb kaheks: loomutavad ja mõtlemisvõime. Püüdluses peab olema mõistuslik arutelu tõega vastavuses ning muidugi peab püüdlus olema õige. Mõtlemistoiming oleneb heas ja halvas ehk õiges ja vales. Valikuid ei ole võimalik teha ilma mõtlemisvõimeta. Tegevust ei pane liikuma ainult mõtlemisvõime, selleks on tarvis ka
Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinroth, Whitman, Pavlov). Käitumisuuringute murranguline kasv 1930. aastatel, Euroopa ja Ameerika koolkondade panus ja nende koolkondade tuntumad esindajad. Eu: Lorenz ja Tinbergen
järelduste tegemise puhul tuleb säilitada!. Tänapäeval on veel rohkem teste eri vanuses ja hälvetega lastejaoks. Eestis kahjuks ei ole enamik kättesaadavad ja kasutatavad. HINDAMISEPÕHIMÕTTED Alati peab arvestama neid laste ja erivajadustega laste puhul! (tsk puhul on lihtsam saada informeeritud nõusolek). *eetilisus ja humanism! (pm ei tohi iskut kahjustada mingis mõttes) Et tegevus oleks eetiline ja inimest väärtustatkase inimenese. Uurimine ei tohi kahjustada inimese huve. Ja laste vajadustega tuleb arvestada! Reeglina on uurimisolukord uudne ja võib ärevust/hirmu tekitada. Uurija ei tohi pinget teravdada. Mida vanem erivaj. laps, seda rohkem saab aru, et temaga midagi valesti ja suhtuvad kriitiliselt et jälle keegi tuleb ja tahab teada, mida tal viga on ja mis temas valesti on ja mida ta ei oska. Tulemuste tõlgendamisel tuleb numbrite taga ikkagi inimest näha! Ja numbrite sisu tuleb lahti
annaabi.ee 
