mõistvat Ian McEwani teose „Amsterdam“ heliloojast peategelane Clive, kes kirjutas sümfooniat muust maailmast eraldatuna oma toas ning finaali kirjutamiseks läks linnas hoopis ära, et loodusest inspiratsiooni ammutada. Clive kõrvaldas liigsed taustahelid, et siis vaikuses kvaliteetsemalt ja produktiivsemalt tegutseda – arvan, et nii peaksid tegema teisedki inimesed. Usun, et inimeste endi heaolu nimel oleks meil vaja rohkem vaikust. Just seetõttu, et vaikuse suurenev osakaal inimeludes tooks endaga kaasa mitmeid positiivseid muutusi – alustades tegude kvaliteedi tõusu ja ajakokkuhoiuga ning lõpetades inimsuhete mitmekülgsemaks ning huvitavamaks muutumisega.
Paljude romaanide tähtsus on ennekõike ajaloolise dokumendina. Oluline oli sündmus, tegelaskujutus jäi teisejärguliseks. Domineeris romaan, palju kirjutati ka mamuaare. Sõda ja kodumaalt põgenemine A. Viirlaid"Ristidetahauad" (1952).Kirjeldabsõjaviimastmeeleheidlikku etappi1944.aastal,mis soomepoisidnaasidEestissejanendeümbersulgus kommunistidepiiramisrõngas.Mingil hetkelon selge, et riigi päästmiseks ei anna enam midagi teha, küsimus on vaid üksikuis inimeludes. Peategelane Taavi Raudoja võitleb lootusetust võitlust, ent ka kõige lootusetumast võitlusest on võimalik eluga välja tulla. Romaan on tunnistus inimese raugematust elujänust, pääsemislootuse püsimisest. I. Talve "Juhansoni reisid" (1959). On optimistlik sõjaromaan, mis käsitleb peategelase heitlusi sõjakaoses kui turismireisi. Tegelased liiguvad läbi Euroopa sõjatandri püüdes igast situatsioonist võtta parimat. A. Mälk "Teekaevule" (1952-53).Kaheköitelineromaan
90 lugu kujutavad madalamat, aga ka seal on õilsaid tegelasi, kes alatuse läbi saavad kannatada. Nii laia peegeldust kaasaegsest Itaalia ühiskonnast ei olnud senini keegi veel andud. Selleski teoses on filosoofia kirjanduslik filosoofia. Elulisuse, vitaalsuse filosoofiaga (keskaja natuurfilosoofia oli hoopis teine asi!). elutunne, mille vaimseks aluseks on loodus, headuse allikas - see on B juures peamine. Kuid lugusid ajendab ka juhus ja saatus. Keerdkäigud inimeludes. Suures joones on loodus see, mida B vastandab kunstlikule, võltsile, mis ei ole looduspärane ja siiras. Alati on B nende poolel, kes järgivad looduse kutset, loomulikku armastust. Ta ei ole usuvastane, paavsti vastane ei ole. Kujutab aga pahesid, mis on kirikusse tunginud. Pilkab vaimulikke selle pärast, et nad ei ole Jumalale siiralt pühendunud ning on silmakirjalikud. Ebasiirus ei ole looduspärane ja räägib inimmõistusele vastu. Tõstab esile mõistuse teravust ja leidlikkust