Loodusgeograafia on geograafia haru, mille sisu on sarnane maateaduse omaga. Selle eesmärk on uurida ja saada aru litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri füüsikat ning maailma taimestikku ja loomastikku jaotust maal(biosfääri). Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Inimegeograafia ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru, mis uurib inimeste elu ja majandustegevust kohalikul regionaalsel ja ülemaailmsel tasandil ruumis ja ajas. Inimgeograafia analüüsib inimkonna, looduse ja inimtegevuse vastumõju ja suhteid nii looduse kui ka ühiskonna seisukohast. Üldmaateadus uurib, kui Maa terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks, mis iseloomustavad maal toimuvaid looduslikke protsesse.
GEOGRAAFID õpivad tundma ja vaatlevad ümbritsevat keskkonda. Neid huvitavad nii loodusnähtused kui ka inimtegevus, maakera regionaalsed erinevused ja see, mis neid põhjustab. Uuritakse maapinda, kivimeid, õhku ja vett, biosfääri. Küsitletakse inimesi ja analüüsiatkse andmeid. LOODUSGEOGRAAFIA tegeleb loodusnähtuste uurimisega, mis kirjeldab ja selgitab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid. INIMEGEOGRAAFIA tegeleb inimeste uurimisega ja uurib inimtegevuse eripära erinevates regioonides. GEOGRAAFILISTES UURIMISTES toetutakse järjest enam moodsa tehnoloogia abile. Tundlikud ja keerulised mõõteriistad mõõdavad eluta ja eluslooduses toimuvaid nähtusi, registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte
Nii nagu on nemad loomult vaheldusrikkad on seda ka maastik nende ümber. Põhjapool on eestlased kinnisemad, tagasihoidlikumad, mõtisklevamad tänu lamedale pinnale nende ümber. 1. "Kultuurigeograafia" Helen Sooväli-Sepping Kultuure on geograafiliselt uuritud juba mitu sajandit. Vanasti uuriti keskkonda ja inimest ühtse toimiva organismina. Geograafia koosneb kahest suunast: loodusgeograafia ja inimegeograafia. Kultuurigeograafia on inimgeograafia allharu, mis uurib kultuuride toimimist ruumis ning tunneb huvi nii materiaalse kui tajumuslike valdkondade vastu. See vaatleb levikut, elulaade, tähendussüsteeme, võimu kujutlusi. Kultuurigeograafia piire on raske tõmmata, kuna tema käsitlusi kasutatakse ka teistes uuringutes. Algus: kultuurigeograafia rajajaks võib pidada saksa geograafi F.Ratzelit, kes uuris looduse, inimese ja kultuuri vahelisi suhteid. KESKKONNADETERMINISMI RAJAJA!
annaabi.ee 
