Niinimetatud kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhooneklaas: lasevad läbi päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist. Viimaste aastakümnete jooksul on süsihappegaasi hulk Maad ümbritsevas õhus järjest tõusnud.See kõik on tänu autode, vabrikute heitgaasidele ning kütuste põletamisel õhku vabanevate süsihappegaasi, tahma ja teiste saasteainete tõttu. Tuuled aitavad vähendada õhureostust linnades, samal ajal neid ka inimasutustest kaugel olevatesse paikadesse kandes. Nii ei olegi Maa peal paika, kus õhureostus täielikult puuduks. Õhusaaste ähvardab kõiki maakera piirkondi ning võib muuta maakera ilmasid. Metsad toodavad suurema osa maakera hapnikust ning seovad ülearuse süsihappegaasi. Sellepärast on metsad Maa kõige suuremaks rikkuseks. Kuna inimesed on paljud metsad maha raiunud, ei jõua allesjäänud puud hoida õhu süsihappegaasi hulka tasakaalus.
Tailased ise naljatavad, et Tais on 2 aastaaega: kuum ja veelgi kuumem. Tegelikkuses jaotatakse aasta kolmeks: kuum ja kuiv veebruarist maini (keskmine temperatuur 34C ja 75% niiskust), vihmaaeg koos vahelduva päikese paistega juunist oktoobrini (keskmine ööpäevane temperatuur 29C ja 87 % niiskust) ning külm hooaeg novembrist veebruarini (keskmine ööpäevane temperatuur 32C). Merevesi on aastaringselt 28 kraadi. 4. Ajalugu Kõige varasemad arheoloogilised leiud inimasutustest Taimaal pärinevad kirdeosas asuvaist Ban Chiangi ja Ban Prasati küladest, kust on leitud tõendeid riisi kasvatamisest 4000 aasta enne Kristust (Hiinas näiteks kasvatati ja söödi sel ajal hirssi). Taimaale langeb ka maailma varaseima pronksiaja kultuuri arendamise au sel perioodil. Järgmise mitme aastatuhande jooksul liikus Hiinast lõuna poole, praeguse Tai territooriumile, kolm suuremat rahvasterühma - monid, khmeerid ja taid. Monid asustasid tänapäeva
kiskjate arvukust, ning mõlemal juhul mõjub see kohalikule ökosüsteemile halvasti. [7] Lõksudega püüdmine aitab kaasa haiguste levikule. Kuna loomade arvukust vähendatakse sügisel ja talvel, on loomad kevadel kaaslase leidmiseks sunnitud kaugemale rändama. Kui see loom on haiguse kandja, kannab ta haigust palju kaugemale, kui see normaalsetes tingimustes oleks kandunud. [7] Paljud karusloomad on üksiku eluviisiga, elavad inimasutustest kaugel ning paiknevad hõredalt, ning seega kulub lõksude regulaarsele kontrollimisele palju aega ja kütust kohalejõudmiseks. Lisaks võib arvestada ka korrad, mil püünisesse on sattunud mittesoovitud loomad, või korrad, mil lõksud on tühjad, ning seeläbi suureneb kütusekulu veelgi. [karusnahavaba.org] Tihti võib kuulda väidet, et otse loodusest püünistega hangitud karusnahk on ökoloogiline. Gregory Smith’i tehtud uuringust selgus aga, et loodusest
annaabi.ee 
