mitu kliimavöödet on? a) 4 b) 6 c) 7 d) 8 Polaaraladel on... a) Kõige tihedama inimasutusega piirkonnad b) Kõige hõredama inimasutusega piirkonnad Hiiglasliku Antarktise jääkilbi tekkeks kulus... a) Sada aastat b) 50 aastat c) Miljon aastat d) Tuhat aastat Maailma suurima mandriliustiku keskmine paksus on.. a) 1km b) 2-5 km c) 5-7km d) 7-10 km Mitu pingviini liiki elab Antarktikas? a) 5 b) 10 c) 15 d) 11 Pikima mõõdetud sinivaala kere pikkis on... a) 10m b) 33,6m c) 52,3m d) 60m Antarktika jää- ja lumeväljade tõeline valitseja on... a) Pingviinid
Taimed on vastupidavad ning elavad üle ka põua. Taimede pilte Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits , mägilambad (muflonid), pimerott jne. Enamus loomad on pärit naaberriikidest. Loomade pilte Känguru Ida-vöötorav Mägilambad Inimene vahemerelises vööndis On väga tiheda inimasutusega ,kuna sealne kliima on inimesele sobiv. Vahemereline vöönd on ka üks peamiseid turistide puhkamispaiku. Aastatuhandeid kestnud intensiivse karjakasvatuse, maaharimise ja tiheda asutuse tõttu on seal kujunenud välja poollooduslikud maastikud. Inimeste peamised elatusalad : valmistatakse veini, kuivatatakse ja konserveeritakse puuvilju, kasvatatakse oliive. Kasutatud allikad: 8.klassi Geograafia õpik www.bio.edu.ee www.wikipedia.org
lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku (Eipre) paisjärve ja suundub seejärel Roosna-Alliku soostikku. Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasutusega soises maastikus, Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas on jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asutusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus
aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 on Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik. Sloveenia pindala on 20 273 km2. Pealinnaks on Ljubljana. Rahvaarv Sloveenia rahvaarv 2009 aastal on 2 040 800. Rahvastiku tihedus on 100,7 in/km2. Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 2012 aastal 1 996 617 2008 aastal 2 007 711 2007 aastal 2 009 245 2006 aastal 2 010 347
Sloveenia rahvastik 1. a) Sloveenias elab 2,005,692 inimest. b) Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. c) 1) Makedoonias 2,066,718 2)Botswanas 1,990,876 3)Namiibias 2,108,665 2. a) Sloveenia rahvastiku keskmine tihedus on 97.28 in/km2. b)Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga
Tean, et neist suurim on Okasmets, mis on paljudele loomadele elupaigaks. Külmeim Euroopa loodusvöönd on jäävöönd, ent see on ka kõige väiksem. Rohtla loodusvööndis on väga viljakas muld mustmuld. Vahemerelise põõsastiku ja metsa soe kliima on üheks ihaldatuim suvituspiirkond. Tean, et Eestis on samuti parasvöötme sega- ja lehtmets ning tean, et põhjapõder on tundras kõige tähtsaim ja vajalikuim loom. Vahemeri on on maailma üks tihedama inimasutusega piirkondi. Tean, et parasvöötme rohtlas kasvatatakse suur osa maailma maisist, nisust ja odrast. Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Hüdroelektrikaamu on ehitatud arvukalt parasvöötme okasmetsas. Tean, et tundra inimese põhiliseks tegevusalaks on olnud veeimetajate küttimine, kalastamine ning põhjapõtrade karjatamine.Kõige väiksem
annaabi.ee 
