"Ei ole midagi huvitavamat, kui inimene" A. H. Tammsaare Inimene on keeruline olevus, kellel on arenenud mõtlemine ning kõne-ja liikumisvõime. Millegipärast peavad tänapäeval kõik seda iseenesest mõistetavaks. Paljud arvavad, et see ongi alati nii olnud ja jääbki nii olema, kuid inimese areng algas juba väga kaua aega tagasi. Erinevalt inimahvist, kes on meie liigikaaslane, suudame me fantaseerida ja mõelda . Viimane eristabki meid ja minu arvates just see teebki inimese huvitavaks. Näiteks, väljend, mis ütleb, et kõik on kinni mõtlemises. Lõuna-Californias on teada juhtum, kus noor vähihaige naine paranes, sest ta uskus kogu südamest, et saab terveks tänu sellele, et ta seda tahab ning, et ta on võimeline seda teostama. Ta keeldus ravimitest, kuid nõustus spirituaalse raviga, mis mõjus.
potentsiaalselt ristuvad omavahel. Liikide ristumist takistab enamus ajast geneetilise takistus. Kui DNA-ei lähe kokku ei ole võimalik järglasele.Kuid on erandeid. NT Hobuse ja Eesli järglane kes on võimeline arenema aga mitte omakorda järglasi saama. 7. Selgitage evolutsioonilist progressi, diverentsi, konverentsi ja liikide väljasuremist, tooge näiteid. 8. Nimetage inimese sarnasused(3) ja erinevused(6) inimahvist. Sarnasuse: Ühine eelkäija, Luuline ehitus, suhtlus(grupiehitus). Erinevused: Suhtlusoskus inim. Kõrgem, Kehaehitus arenenum, Inteligentsuse tase kõrgem, paaritumiskombed, Kehakarvasuse tase, Lapse arengutase sündides(inimesel alaarenenud, ahvil arenenum). 9. Nimetage inimese eellased. a. Neanderthallased. b. Homo rudolfensis. c. H. Erectus. d. A. Robostus. e. A. Africanus.
Seda on hakatud nimetama hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsiooniks. Hakkas tekkima kunst tavapäraste tööriistade kui tarbesemete kõrvale. Esinesid kalju- ja koopamaalingud, skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad. Kuigi juba neandertaalased kasutasid kehamaalinguid, siis koopamaalingud oli juba suur edasiminek nüüdisaja inimese arengus ning näitas inimese mõttekäiku ja üleüldist inimese maailmanägemust. Suurim muutus, mis eritas inimest inimahvist oli neoteenia ehk arengu aeglustumine. Sellised ontogeneetilised muutused ilmnesid evolutsioonis juba varakult. Selle võimalikuks põhjuseks võis olla näiteks individuaalset arengut reguleerivate geenide mutatsioonid said loodusliku valiku objektiks. See pööras inimalste evolutsiooni inimahvide omaga võrreldes teisele teele. Esimesed jäljed religiooni olemasolust ulatuvad püstise inimese aega ning see näitab, et pidi toimuma algne omavaheline suhtlemine
keskendumisraskused, pearinglus, oksendamine, seedehäired, ekseemid. Diagnoosi ei osanud panna isegi Darwini arstist isa. Lõpuks pöördusid Darwinid ühe loodusraviga tegeleva arsti poole, kes töötas tervisveeallikatel Malvernis. Charles oli seal kolm kuud ja sai tervemaks. 1870. aastate lõpus oli Darwin teadusringkondades väga austatud. 1877 omistas Cambridge'i ülikool talle aukraadi. Samal ajal irvitati tema üle laias maailmas ja levitati karikatuuri temast kui inimahvist. Kuigi tervis oli väga halb, jätkas Charles katsetusi ning kirjavahetust teadlastega. Ta oli 73, kui ta süda üles ütles. Emma oli artriidi tõttu jäänud ratastooli. Talveks kolis ta Cambridge'i, kus töötasid Darwinite kolm poega. Suvekuudeks tulid Emma, lapsed ja lapselapsed Down House'i. 1896. aasta sügisel, kui Emma valmistus talvekorterisse sõitma, saabus vaikselt tema lahkumistund. Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel).
kindlale toiduobjektile, temperatuurile. Ø Inimese evolutsioon §Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Inimessel ja inimahvidel võisid olla ühised ahvilaadsed eellased. Arvatavasti 5-7 miljonit a tagasi läks nende areng lahku: inimahvideks ja inimlasteks § Inimahvide sarnasused inimesega: kehaehituses, füsioloogias, käitumises, haigustes, kromosoomides ja geenides. § Inimese erinevused inimahvist: Mõtlemisvõime- inimesel on abstraktne ja konkreetne mõtlemine, inimahvidel ainult konkreetne. Kõnevõime- inimesel on artikuleeritud kõne, inimahvidel zestid ja häälitsused. Karvkate- inimesel on on karvkate taandarenenud ja esineb kohati, inimahvidel on rikkalik ühtlane karvkate. Käe funktsioonid- inimahvidel täitis käsi peamiselt haaramise ja liikumise funktsioone, inimese käel on palju rohkem funktsioone.
annaabi.ee 
