rasside eellaseks, umbes 40000-50000 aastat tagasi oli homo sapiens asustanud kogu Vana Maailma. Homo sapiens panigi aluse tänapäevasele inimesele, keda nimetatakse ka homo sapiens sapiensiks. *) Samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased kuid perekonda homo nendega ei seostata. -) Iseloomusta inimese peamisi erinevusi inimahvidest (8/8p) *) Inimene liigub kahel jalal, inimahv peamiselt neljal. *) Inimene suhtleb väljakujunenud keele ja sõnade abil, inimahvil on zestid ja häälitused. *) Inimese karvkate on osaline ja moondunud, inimahvil täielik. *) Inimese mõtlemine on abstraktne, praktiline ja ideoloogiaid täis; inimahvil peamisel praktiline. *) Inimene kasutab ära tehnoloogia arengut ja käsitsi valmistatud tööriistu; inimahvil on algsed töötiistad. *) Inimese selgroog on S-kujuline; inimahvil vaid ühe kõverusega. *) Inimese sünnijärgne areng on pikem protsess, vastsündinu on väetim ning mitte nii välja arenenud,
ja pikemad neuriidid). Närviimpulsi teke: Elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon. Lihaskoe ehituslikud iseärasused: Silelihaskudedest ja vöötlihaskudedest. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest lühikestest rakkudest. EI allu meie tahtele Vöötlihaskude koosneb pikkadest hulkruumsetest rakkudest. Võrdle Inimese ja inimahvi ontogenees: Inimesel areneb sünnijärgselt, inimahvil sündides juba aju üsna arenenud. Esimese 10. Eluaasta jooksul areneb simpans 3x kiiremini. Suguküpseks saab inimene teismeeas, simpansid aga kohe. Inimesel tänu neuteeniale pikem eluiga Inimene ja inimahv üleüldiselt: Inimene liigub kahel jalal, inimahv rusikad maas. Inimesel suur ajukolju, inimahvil väike. Inimesel s kujuline selgroog ja laienenud vaagen. Inimahvil kitsas vaagen ja selgroog ühe kõverusega. Inimesel taandarenenud karvkate ja mõisteline kõne.
Tooge välja 3 sarnasust ja 3 erinevust inimese ja Sarnasused: kromosoomiline ehitus, haigutavad, inimahvi vahel. valkude koostis Erinevused: Inimene liigub kahel jalal, inimahv neljal. Inimese karvkate taandarenenud ja kohati, inimahvil rikkalik ja ühtlane. Inimesel esineb töövõime, inimahvil töövõime puudub. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsuse Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju tekke inimlaste evolutsioonis? suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini
Püstine inimene oskas kasutada juba tuld ja käis jahil. Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens). Samal ajal tegutses ka nende alamliik neandertallased, kes surid välja teadmata põhjustel 35 000 aastat tagasi. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Erinevused inimahvil ja inimesel on käimine ( inimene 2 jalal, ahv 4 jalal), töövõime ( ahvil puudub), suhtlemine ( ahvil zestid/häälitsused , inimesel kõne) Kasutatud kirjandus http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon https://sites.google.com/site/alorents/inimeseevolutsioon http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/evolutsioon/9-6-2-3.htm http://www.google.ee/search?
Evolutsiooniline progress/regress Progressi puhul muutuvad organismid keerukamateks Regressi puhul muutuvad organismid lihtsamateks Analoogilised elundid/Homoloogilised e. Analoogilise puhul sarnase ülesandega erineva päritoluga elund Homoloogilise puhul ühise päritolu ja tekkega, mõneti erinev ül Inimene/Inimahv Inimene kõnnib kahel jalal. Inimahv toetab rusikatele ka. Inimese kolju on suur, ümar ajukolju ja väike näokuju. Inimahvil on kolju väike, ajukolju piklik, näokolju suur. Inimesel on taandarenenud karvkate, inimahvil täielik Evolutsiooni vormid: füüsikaline, keemiline, sotsiaalne, bioloogiline Elu päritolu hüpoteesid: jumalik päritolu, tekkis isetärkamise teel, kosmiline päritolu, elu on tekkinud ja arenenud maal Inimese mandunud elundid: Kolmas silmalaug, ussijätke (pimesool), silmhammas, keha osaline karvkate, õndraluu (sabakont)
Evolutsioon- inimese evolutsioon 1. Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest. 2. Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest. 3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele
Australopiteekus- e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj. Neandertallane- inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 150 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Mille poolest erineb neist tänapäeva inimene?- erinev koljuehitus, kehaehitus jässakas Mis eristab inimest teistest loomades?- teiste imetajatega võrreldes on pikem eluiga, pikk lapsepõlv, käte kasutus, ajumaht suurem kui inimahvil, liigub täiesti püsti, kõnelemine, oskavad kasutada tehnikat ja seda täiustada
mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise 4. makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket 3) Inimese ja inimahvide sarnasused – kehaehitus, füsioloogia, käitumine, sigimine, haigused Erinevused – liikumisviis, kolju (inimesel suurem), kehaluustik (inimesel s- kujuline selgroog), inimesel esijäsemed lühemad kui tagajäsemed, karvkate (inimesel taandarenenud), peaaju (inimesel suurem), mõtlemine (inimesel abstraktne ja konkreetne, inimahvil konkreetne), suhtlemisvahendid, 4) Eesti selgroogsed – kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 328, imetajad 65 5) Makroevolutsiooni suunad – progress ehk täiustumine, divergents ehk mitmekesistumine, väljasuremine 6) Muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, olemust ja paikapidavust – liigid ei suuda nii kiiresti kohastuda 7) Kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sest meioosil ja viljastumisel toimub alleelide rekombineerumine
peas mõeldud mõtteid. William James kõneles inimese materiaalsest, sotsiaalsest ja vaimsest minast. Eneseteadvus on tema arvates mitmekihiline ja ühe mina asemel oleks täpsem kõnelda paljudest minadest. Eneseteadvust iseloomustab veel ka ulatuse mõõde. Standardteooria arvab, et eneseteadvus tekkis hilja, tükk aega pärast seda, kui oli tekkinud inimühiskond. Eneseteadvus inimahvidel- Rafineeritud eneseteadvuse puudumine inimahvil või siis mõne kiviaja tasemel elava suguharu liikmel ei pea tingimata tähendama seda, et neil puudub enesetadvus täielikult. Gordon Gallup peeglitesti tulemused viitavad sellele, et simpansil on eneseteadvus. Erinevalt teistest liikidest ei reageeri peegliga harjunud simpansid oma kujutisele mitte kui teisele ahvile, vaid kasutavad peeglit oma kehaosade uurimiseks. Soovides saada kinnitust sellele, et simpans ennast peeglist ikka ära tunneb, tegi Gallup uinutatud
annaabi.ee 
