Vireemia võib tekkida pärast algset lokaalset replikatsiooni, kuid disseminatsioon on tõenäolisem immuunkompromiteeritutel. Profülaktikas ja haiguse taandumiseks on olulised antikehad. Antikehad kaitsevad ainult sama serotüübiga reinfitseerumise eest. Rakuline immuunsus on oluline viiruse paljunemise pärssimises. Peremehe immuunmehhanismide eest kaitsevad väiksed viirus-seotud RNAd (VA RNAd), mis takistavad IFN-indutseeritud proteiini kinaasi R põhjustatavat viiruse valgusünteesi inhibeerimist. Valgud E3 ja E1A blokeerivad apoptoosi (vastusena T- rakkudele, tsütokiinidele). Mõned tüved suudavad inhibeerida CD8+ rakkude tööd, takistades MHC I molekulide ekspressiooni, antigeenide esitlemist. Haigused. Respiratoorsed sümptomid: • Palavikuga ülemiste hingamisteede haigus imikutel, väikelastel. Farüngiit üksi alla kolmestel, strepisarnane. • Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel
Samas on aga nendel rasvhapetel avastatud ka ebasoovitavaid toimeid nagu vitamiin E defitsiidi tekitamine. Nad oksüdeeruvad küpsetamisel ja toidu säilitamisel kergesti mitmesugusteks mutageenideks: enoolid ja teised aldehüüdid ning annavad alkoksü- ja hüdroperoksüradikaale. Nende oksüdatsiooni-produktid mõjutavad signaali edasikandumist rakus, suurendades rakkude proliferatsiooni ning indutseerivad kasvaja teket. Samuti on täheldatud immuunvastuse inhibeerimist ning selliste kasvaja promootorite nagu prostaglandiinid ja sapihapped suurendatud teket. Näiteks suureneb pankrease vähi sagedus oluliselt dieedi korral, mis sisaldab 20% maisiõli, mitte aga dieedi korral, mis sisaldab 18% hüdrogeenitud (küllastatud) kookoseõli ning vaid 2% maisiõli. CLA- konjugeeritud linoolhape piim, loomaliha - antikantserogeen, antioksüdant; Linoleic acid linoolhape, kergesti oksüdeeruv, toksilised produktid
35 subühikuga. Tiostreptooni seondumiskoha moodutavad ribosoomi valk L11 ja 23S rRNA. Tiostreptoon ja viomütsiin blokeerivad ribosoomi struktuurse muutuse, mis on vajalik translokatsiooni (mRNA ja 2 tRNA moklekuli kompleksi liikumine ribosoomis ühe koodoni võrra) toimumiseks. Tiostreptoon, aga mitte viomütsiin blokeerib ka elongatsioonifaktor G seondumise ribosoomidega, mis võimendab translokatsiooni inhibeerimist veelgi. Tiostreptooni resistentsuse tagavad 23S rRNA modifitseerimine või muteerimine ja valgu L11 puudumine ribosoomidest. Viomütsiini resistentsuse tagavad mutatsioonid nii 23S kui 16S rRNA's ja seega on põhjust arvata, et see ravim seondub mõlema ribosoomi subühikuga. Kuna viomütsiin on 8 aminohappe jäägist koosnev peptiid, siis peab tema seondumiskoht olema ribosoomi kahe subühiku vahel sest oma väikeste mõõtmete tõttu ei saaks ta muidu mõlema subühikuga seonduda
annaabi.ee 
